Raul Naritsa "Õiguse entsüklopeedia" lühikokkuvõte
Õigusriik on formaalselt vaadatuna riik, kus kõik
riigifunktisioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on
õigusreeglite alusel kontrollitav. Tänapäeval sellises riiklikult organiseeritud õigusriigis on
riigivõimu kandjaks rahvas. Nagu on ka sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv
1:"Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on
rahvas". Antud sätte puhul on väga oluline osa legitiimsusel. Kuna riigivõim peab olema rahva
pool legimiteeritud, ei tohi Eestis riigivõimu teostada isikud ega organid, kellega Eesti rahval
puudub legitiimne side.
Formaalseteks tunnusteks õigusriigis loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse
seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust;õiguslikku kaitset
sõltumatute kohtute poolt ning põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Võimude lahusus ehk
riigivõimu jaotamine erinevatesse vormidesse
annaabi.ee 
