Tanel Kutti Ajalugu IV A1798 Aafrika konfliktikolded Sudaan Referaat Araabia maailmas, samuti Aafrikas on palju riike, millel on suuri probleeme legitiimsusega. Probleem on selles, et nad suur osa riike on Euroopa imperialismi suvalised, kui mitte kapriisidest sõltunud produktid ja nende piirid ei lange kokku isegi mitte etniliste gruppide piiridega.1 Sudaani puhul on saatuslikuks saanud mitte etnilised vastuolud, vaid ühe formaalse riigi piiridesse surutud kaks rassi ja mitu religioosset kogukonda, seal hulgas domineeriv islam ja vähemusse jääv kristlus ja animism. Sudaani loetakse üldiselt islamimaaks, sest sunniidi elanikkond moodustab
Arusaam võimu jumalikust päritolust asendus vähehaaval käsitusega, et võimu allikaks on rahvas. See käsitus on nüüdisajal valdav. Sõnaseletus Ld lex, legis f. seadus Legaalsus juriidiline kategooria, mis viitab seaduslikule, õiguslikule põhjendusele Legitiimsus pol.psühholoogia kategooria, mis näitab subjekti autoriteeti, tema omaksvõttu, lugupeetust, võimuambitsioonide vastuvõetavust rahvale. Poliitikasubjekt (actor) võib olla: · Suure legitiimsusega · Osalise legitiimsusega · Legitiimsuseta Kusjuures kõigil neil juhtudel legaalne. Tänapäeval mõistetakse poliitikat kui ühiskondlikku tegevust, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõige üldisemalt on poliitika tegevus, mille eesmärk on midagi muuta või kaitsta. Poliitika algpõhjus on erihuvid ja sotsiaalne konflikt. Normaalse poliitika eesmärk on huvide kompromiss
LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. Weber autoriteet kui tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Seotud institutsionaliseerumise ja legitiimsusega. VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER): 1. KARISMAATILINE VÕIM - VÕIM, MILLE GRUPP USALDAB INIMESELE TÄNU TEMA ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE. 2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL EDASI OMA ÜHELT LIIKMELT TEISELE. 3. RATSIONAALNE VÕIM - VÕIMU SEADUSLIK USALDAMINE PÄDEVATELE JA VÕIMEKATELE INIMESTELE. Vastavalt traditsiooniline (monarh), ratsionaal-legitiimne (firmajuht/riigipea) ja karismaatiline (Jeesus,
diskursiivse välja olemasolu n Jürgen Habermas: n Elumaailm (elavik) vs süsteem n Avalikkussfäär: ideaalne kommunikatsiooniolukord, deliberatiivne arutelu, praktiline veenmine n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess võimaldab jõuda parimate lahendusteni (vrd J. S. Mill) ja lahendi suurema legitiimsuseni (vrd Luhmann) n Seni ulatusliku legitiimsusega rahvuspatriotism võib uut tüüpi riigis asenduda pühendumusega demokraatlikele väärtustele ja põhiseadusele, nn põhiseaduspatriotismi e konstitutsioonilise patriotismiga n Multikultuursus vs ligipääs avalikkussfäärile VII Loeng Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Põhimõisted n Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes n Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur
Matused on viimane kõige oluliseim riitus ühe inimese jaoks. RIITUSED MODERNSES ÜHISKONNAS Enamus riitusi muutus pärast II MS. Väga palju olneb usust ja traditsioonidest. 11 POLIITIKA JA VÕIM Poliitika on seotud võimuga. Analüütiliselt võib öelda, et poliitikat leidub igas ühiskonnas, kuid erineval kujul. Modernses ühiskonnas on kerge poliitikat tõlgendada. See tegeleb formaalsetet poliitiliste institutsioonidega, legitiimsusega, kohaliku elu korraldusega jne. Mitte industreaalsetes ühiskondades on poliitikat palju raskem määratleda, kuna neil võivad puududa institutsioonid jms. Olekuvabades ühiskondades asendavad seda sugupuu ja religioon. Antropoloogid uurivad poliitilisi otsuseid tegevaid mehanisme. Nad uurivad kus ja kuidas tehakse tähtsaid otususeid ning keda see mõjutab, millised on poliitilised reeglid ja normid, kes valitseb jne. 19. sajandil uuriti kuidas suutsid
· tavapäraselt asetatakse vastutus demokraatia ja legitiimsuse eest just Parlamendile · samas, Euroopa Parlament on olnud nõrk, omades tagasihoidlikku rolli Weiler: ent tavapärase arutelu puuduseks on legitiimsuse ja demokraatia samastamine! tuleb eristada kaht tüüpi legitiimsust: 1) legaal-formaalne (õiguslikkus) 2) sotsiaalne (väärtuspõhine aktsept) Weiler: Ühendus/Liit omab selget formaalset legitiimsust, ent...aga kuidas on lugu sotsiaalse legitiimsusega? siin tähendab demokraatlikkus seda, · ...et riik asuks kodanikule võimalikult lähedal, · ...et eksisteeriks side riigi ja kodaniku vahel -> riigiorganid peavad kodanikku esindama näide: riigid otsustavad teha julgeoleku küsimustes koostööd -> endine enamus võib aga nüüd osutuda vähemuseks, seda ei parandaks isegi demokraatlikult valitud esinduskogu... põhiküsimus on enamuse definitsioonis: · miks enamus suuremas koosluses on halvem kui väiksemas
luutne ülimuslikkus liikmesriikide enda tahteavaldusele. Otsuses Costa vs. ENEL tuleb ilmsiks Euroopa Liidu õiguse pudenda origo, häbiväärne algupära Friedrich Nietzsche genealoogia mõttes*45, mille häbiväärsus seisneb selles, et liidu õiguse algupärasusel puudub igasugune põhjendus. Just seetõttu on Euroopa Kohtu otsustes mänginud nõnda tähtsat rolli kasuliku mõju (effet utile) doktriin, mis asendab tagasivaatava, algupärast tuleneva legitiimsuse tulemusele suunatud legitiimsusega. Mingis mõttes on see palju ausam argumenteerimisviis. Paljud autorid on ühenduse õiguse autonoomiat ja absoluutset ülimuslikkust eitanud väitega, et Rooma lepingu sõlmimist 1957. aastal ei saa vaadelda analoogsena 40 Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene parandus on nt sõnastatud järgmiselt: „Kongress ei anna välja ühtegi seadust, milles kiidetakse
liikmesriikide avalikes teenistustes? Milline juhtimiskorraldus tagaks sellistest standarditest ja põhimõtetest kinnipidamise Eesti avalikus teenistuses? Sigma analüüsist järeldub, et Eesti avalik teenistus ei vasta Euroopa Liidu standarditele ega täida liikmesriigile esitatud nõudeid mitmel põhjusel, mis kokkuvõttes taanduvad avaliku teenistuse institutsionaalsele nõrkusele. Avalikul teenistusel on ühiskonna silmis ka mõningaid legitiimsusega seonduvaid, peamiselt kompetentsusel põhineva avaliku teenistuse süsteemi (merit system)2 ebamäärasest rakendamisest tulenevaid probleeme. Avaliku teenistuse õiguslikus raamistikus on palju n-ö möödahiilimisvõimalusi, mis ei ole kooskõlas Euroopa standarditega. Eelkõige ilmnevad ebakõlad teenistusse võtmise ja edutamise küsimustes: kompetentsusel
· tavapäraselt asetatakse vastutus demokraatia ja legitiimsuse eest just Parlamendile · samas, Euroopa Parlament on olnud nõrk, omades tagasihoidlikku rolli Weiler: ent tavapärase arutelu puuduseks on legitiimsuse ja demokraatia samastamine! tuleb eristada kaht tüüpi legitiimsust: 1) legaal-formaalne (õiguslikkus) 2) sotsiaalne (väärtuspõhine aktsept) Weiler: Ühendus/Liit omab selget formaalset legitiimsust, ent...aga kuidas on lugu sotsiaalse legitiimsusega? siin tähendab demokraatlikkus seda, · ...et riik asuks kodanikule võimalikult lähedal, · ...et eksisteeriks side riigi ja kodaniku vahel -> riigiorganid peavad kodanikku esindama näide: riigid otsustavad teha julgeoleku küsimustes koostööd -> endine enamus võib aga nüüd osutuda vähemuseks, seda ei parandaks isegi demokraatlikult valitud esinduskogu... põhiküsimus on enamuse definitsioonis: · miks enamus suuremas koosluses on halvem kui väiksemas
kultuurieksperdid, näiteks kriitikud või kultuuriettevõtjad otsivad n.ö legitiimseid välju väljaspool domineerivat ,,kõrgkultuuri" diskursust. (Eestis on seda hea näha) ,,Rokkmuusika, mood, kino jne saavad kanoniseeritud intellektuaalide ja kriitikute poolt, kelle jaoks teatud tüüpi ja laadi ala on legitimeeritud kõrgeks ja maitsekaks" (Featherstone 1991: 93) 7 Lisaks sellele antakse läbi õppeasutustest saadud legitiimsusega teatav vorm ka kunsti ja filmi kritiseerimisele. Fetaherstone räägib koolist, aga siia võib kindlasti lisada ka riigi (kultuuriministeerium). Firth ja Savage (1993) leiavad, et selline sõdimine akadeemiisej a popkultuuri vahel (näiteks) lihtsalt vastandumise pärast on naeruväärne. Kuid nad leiavad, et on toimunud teadmiste edasiandmisel ja hindamisel liikumine ,,intellekti autoriteedilt" ,,eksperdi autoriteedini" - ehk reportaaze annavad inimesed, kes on asja ,,sees" (Võsa?)
eest oma häälega, ta ei ole rahva esindaja demokraatlikus mõttes. 58 Kogu sotsiaalne (seadusloome, autoriteet, moraal jms) võim peab olema koondatud suverääni kätte. Võimude lahusust ei ole! Mõiste "autoriteet" "legitiimne võim"; võim võib põhineda jõul, kuid tegelikkuses saab väga harva kaua aega vaid jõule toetudes valitseda. Autoriteet on seotud legitiimsusega ehk õigusega võimu omada. Peab leiduma mingi põhjus, miks inimene peaks alluma ja miks on õige kellegi teise võimule alluda. Platonil oli selliseks autoriteedi allikaks valitseja tarkus, Hobbesil on jõud ja kord suutlikkus tagada korda. Rousseaul omab autoriteeti vaid selline võim, mis esindab üldist tahet (rahvasuveräänsus). Mõiste "kord" vastandiks on korratus, anarhia. Hobbesil vastandub kord loomuseisundile, st ilma poliitilise võimuta kord puudub
annaabi.ee 
