Domineerimise all tuleb mõista olukorda, kus ühe poole väljendatud tahe (korraldus) soovib mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise poole tegevust selliselt, et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: traditsiooniline: harjumus karismaatiline: juhi isikuomadused ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) Tunnustatus võib olla: rahva poolehoid, toetus rahva vastuseisu puudumine, leppimine Kodakondsuse mõiste
Mistahes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes uuesti ebaõiglasteks, kuna mõned investeerivad tulu, ,,panevad raha kasvama", mõned laristavad ära. Tekkinud olukorda saaks päästa vaid vabaduse piiramisega (vaba toimimise keelamine) või tulude uuesti ümber jagamisel mõne aja pärast. 9. Iseloomu stage Nozicku libertaarset õigluskont s ept siooni ja ühte va stuväidet s ellele! Nozicku arvates on mingi hüve/omandi jaotus õiglane, kui see on saadud tänu legitiimsele protseduurile, st. omandatud ilma, et oleks enne kellelegi teisele kuulunud (töö ja võimete rakendamise teel, saadud üleandmise kaudu (vahetused, kingitused), saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. Vastuväiteid: a) See välistab mõned nüüdisaegse ühiskonna olulised struktuurid, nt. vanad ei saaks enam pensioni, töötud abiraha, ei töötaks tervisekindlustus. b) Mis saab siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Ja kui kaugele tuleks päris algse
väljendatud tahe (korraldus) soovib mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise poole tegevust selliselt, et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: ® traditsiooniline: harjumus ® karismaatiline: juhi isikuomadused ® ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused n Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks n Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus ® Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine ® Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) Tunnustatus võib olla: ® rahva poolehoid, toetus rahva vastuseisu puudumine, leppimine Maksustamine 1
see on samuti juhtum, mis on seotud ideoloogia endaga. NATSIONALISMI INDUSTREAALÜHISKOND Industrealiseerimine tõi kaasa suure geograafilise mobiilsuse ning võimaldas inimestel osaleda sotsiaalsetes süsteemides, mis asuvad suuremal skaalal, kui need millest nad teadsid varem. Suguluse ideoloogia, feodolism ja religioon ei ole enam võimelised inimesi organiseerima tõhusalt. Seega tekkis vajadus siduse ideoloogia järgi. Natsionalism sobis selleks. Natsionalist või patrioot on lojaalne legitiimsele süsteemile ja riigile, mis suudab esindada oma rahvast. Siin on oluline riigi roll ja haridussüsteem. Kultuuri tasemel on oluline osa meedial ja standartiseeritud haridusel. Sotsiaalse organisatsiooni tasemel aitab see kaasa geograafilisele mobiilsusele üle suure ala. See annab inimestele valiku võimaluse. Rahvus ja natsionalism on olulised nö tööriistad riigi võimekuse juures, ühiskondades, mille olukord oleks muidu halb. Natsionalism on funktsionaalne ideoloogia
domineerimise vormideks). Kaasaegses riigis hakkab järjest enam domineerima ratsionaal-legaalne domineerimine. Just see on poliitilise võimu alal on eesmärgiratsionaalsuse väljenduseks. Mida rohkem ühiskondlik domineerimine baseerub just õiguslikel-ratsionaalsetel alustel, seda rohkem võime öelda, et ühiskond on liikunud eesmärgiratsionaalsuse suunas. Riigikäsitlus Max Weber ütles: "Riik on ainus, kes omab õigust legitiimsele võimule ja vägivallale". Riik pakub kõigile kaitset oma territooriumi ja riik on ainus, kes omab õigust vägivallale, riigil on legitiimse vägivalla monopol. Kõnes "Poliitika kui elukutse ja kutsumus" ütles Weber: "Kaasaegset riiki võib sotsioloogiliselt defineerida lõppude-lõpuks ainult ühe spetsiifilise vahendi kaudu, mis sellele, nagu üldse igale poliitilisele ühendusele, omane on: füüsilise vägivalla kaudu... Loomulikult ei ole vägivald riigi
annaabi.ee 
