Kiriku sees kerkis esile rahulolematus. Cluny klooster (kloostrite süsteem) oli benediktiini klooster. Cluny reformiliikumine. Paavst Leo IX ajal eestseis ja Cluny munk Hildebrand, kes saab paavstiks 1073 85 paavst Gregorius VII nime all, nim gregoriaanlikuks kiriku reformiks. Nõuti simoonia (kirikuametite müük, ilmalik investituur), nikolaitismi (preestrite abiellumine), preestrite tsölibaati (munkadega teine lugu). Oluline, et preestril pole (legitiimseid) lapsi, sest muidu hakkavd lapsed isa ametit pärima ja kogukonna kirik läheks kiriku võimu alt suguvõsakätte. Sünnidefekt laps, kes pole legitiimsest abielust. Reformatsiooni ajal lubati abielluda vaadeldes moraalsest aspektist, neil niikuinii naised lapsed, miks mitte legaliseerida? Patronaat kui mõisnik annab kirikule maad, ilmalikul õigus kaasarääkida kiriku majandulikes asjades. Kohustus juhtiv olla kiriku ehitamisel
suhtes aga ei lähe nii kaugele kui Hume oma skeptitsismiga. Kriitika on mõiste siin tähenduses, et piiritlema(kreeka, krinein), analüüsima. Puhta mõistuse kriitika on seega puhta mõistuse analüüs. Puhas mõistus tähendab kõigi inimtunnetuste kogemust. Võimete kogum ja kriitika on nende võimete eristatus ehk analüüs. Teine tähendus kriitikale sõnast „piiritlema“, iga tunnetusvõimel on oma piiratud rakendus ala, mille piires ta annab legitiimseid tulemusi aga kust üle minnes annab põhjendamatuid tulemusi. Piiritlemine ehk merekompass olemas, näitlik. Holism. Tervik lahti võtta ja uurima osasid ja kus on õigustatud ja kus mitte. Tunnetusvõimed sõltuvad teineteisest. Järeldus on see, et analüüsida saab üksikult ja Kant hakkab neid ükshaaval analüüsima. Tegelikult peab neid vaatlema kõiki koos ehk toimiva tervikuna. Erinevad tunnetusvõimed: 1. meelelisus, 2. aru, 3. mõistus(kitsamas tähenduses), 4. otsustamisvõime, 5
Näiteid selle kohta lähiajast: Mauritaania; Pakistan - kindral Pervez Musharraf 1999; Afganistan - äärmusrühmitus Taliban 1996, USA juhtimisel kukutati 2001; Sudaan - islamistlik kindral Omar Baskir 1989; Liibüa - kolonel Muammar Kaddafi 1969; Iraan - islamistid eesotsas ajatolla Khomeiniga muutsid riigi islamivabariigiks 1979, ka praegune president Mahmoud Ahmadinejad valitseb diktaatorlikult; Tshaad - kindral Idriss Deby riigipööre. Võimu säilitamiseks on aga kasutatud nii legitiimseid kui ka ebaseaduslikke vahendeid. Lukasenka Valgevenes ja mõned Kesk- Aasia diktaatorid pikendasid oma presidendivolitusi rahvahääletuse teel. Samas ei näinud põhiseadus sellist protseduuri ette. Põhiseadust rikuti, kuid toetuti "rahva tahtele". Iseasi, kuivõrd ausad olid rahvahääletuse tulemused. Aserbaidzaani president Geidar Alijev "pärandas" ameti oma pojale, vormiliselt toimus kõik seaduse järgi: Ilham Alijev valiti ülekaalukate toetushäältega riigi presidendiks.
Poliitiline reziim - repressiivne, toodab kuulekat ja distsiplineeritud tööjõudu. Majanduslik areng on sõltuv välistest mõjudest, laenudest, turust ning siiani elab enamik elanikkonnast sügavas vaesuses. POLIITILINE ARENG Arenenud (enamarenenud) riigid MDC institutsioonid on vormidelt keerukad, spetsialiseerunud ning ilmalikud, ka kõrge linnastatuse, kirjaoskusega. Arengumaad (vähemarenenud riigid) LDC . Kriteeriumiteks peetakse tihti kehtestatud õigusnorme, legitiimseid valimisi, esinduskogu olemasolu ja funktsioneerimist. Poliitilist arengut iseloomustab: 1. Võimu koondumine keskvõimu kätte (indiviid mõistavad ühiskonlike väärtuste riigile allutamise ja selle aktsepteerimise vajalikkust. Kehtestatud on legaal-formaalne riigiaparaat). 2. "Kaasaegne" poliitilise organisatsiooni vormid. Parteide, huvigruppide, seadusandlike, täidesaatvate organite käitumine on juhitud bürokraatlike printsiipide (ratsionaalsus, efektiivsus ) poolt. 3
Naiste ja värviliste lugemus ei ole samaväärne. Kuigi on liiga palju öelda, et klasside asemel on ainult subkultuurid, on selge et mõne maitse juures on tegemist siiski rohkemate mõjutajatega. Üheks selliseks maitse mõjutajate grupiks on ,,eksperdid", kes muudavad ühe või mitme grupi maitseeelistusi. Liskas sellele toimub protsess, kus sellest peavoolu maitsest väljaspool seisvad kultuurieksperdid, näiteks kriitikud või kultuuriettevõtjad otsivad n.ö legitiimseid välju väljaspool domineerivat ,,kõrgkultuuri" diskursust. (Eestis on seda hea näha) ,,Rokkmuusika, mood, kino jne saavad kanoniseeritud intellektuaalide ja kriitikute poolt, kelle jaoks teatud tüüpi ja laadi ala on legitimeeritud kõrgeks ja maitsekaks" (Featherstone 1991: 93) 7 Lisaks sellele antakse läbi õppeasutustest saadud legitiimsusega teatav vorm ka kunsti ja filmi kritiseerimisele. Fetaherstone räägib koolist, aga siia võib kindlasti lisada ka riigi (kultuuriministeerium)
annaabi.ee 
