üksikakti; c) kõrgema tasandi üksikakt subordineerib madalama tasandi üksikakti. Punkt 1. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament (kasutatakse ka terminit legislatuur, st. seadusandlik kogu, rahvaesindus). Parlamendid võtavad legislatiivaktina vastu seadusi. Seadused peavad tuginema institutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas.Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a. rakendussätteid. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt. Riigikogu otsuseid (PS § 65 p.1). Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. 16 Punkt 2 Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Täidesaatva riigivõimu riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku
tegu st hoiduda tegevusest. Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: Lihtsad õigussuhted- üks pool kannab ainult kohustusi ja teine pool ainult õigusi. Liitõigussuhted- mõlemad pooled on nii õiguste kui kakohustuste kandjad. Eraõiguslikud suhted on tüüpilised regulatiivsed. 21. SEADUS JA SEADLUS Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Sisaldavad valdavalt üldnorme , va rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament vastu võtta ka üksikakte. Seaduseid ning otsuseid võetakse vastu mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid e eksekutsiooni õigusaktid. Riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alussl ning täitmiseks. KOV õigusaktid loetakse ka haldusaktideks, sest need antakse välja seaduse alusel ja täitmiseks. Halduakte valdavalt antakse välja. Riigipea annab yldjuhulvälja dekreete: Dekreedid liigitatakse:
ametlikus väljaandes, Eesti Riigi Teatajas (RT) ja Riigi Teataja Lisas (RTL). Õigusaktide liike iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ning rekvisiidid. 28. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a. rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt Riigikogu otsuseid. Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. 29. Riigipea õigusaktid. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega näiteks 1) kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis); 2) antakse diplomaatilisi või
õigusakti andmiseks. 50 P.1. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament (kasutatakse ka terminit legislatuur, st seadusandlik kogu, rahvaesindus). Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt Riigikogu: otsuseid (PS § 65 p 1). Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta! Seadused kuulutab välja riigipea. P.2. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk eksekutsiooni õigusaktid Täidesaatva riigivõimu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku süsteemi, loetakse ka nende õigusaktid haldusaktideks, sest need
ning mittekinnipidamise korral nõuda hüvitust kahjule. Tegemist jällegi õiguslikult siduvate plaanidega. §8. Haldusaktide teatavakstegemine Haldusaktide teatavakstegemine on toiming, millega informeeritakse asjast huvitatud isikuid akti sisust. Teatavakstegemine võib toimuda: avaldamise teel kuuluvad halduse üldaktid. Kuna nimetatud aktide puhul on tegemist legislatiivaktide ehk materiaalsete seadustega, mis on adresseeritud abstraktsele hulgale adressaatidele, siis peavad nad olema kättesaadavad kõigile neile, kelle õigusi, vabadusi või kohustusi aktid potentsiaalselt puudutavad. Halduse üldaktide avaldamine (avalikustamine) ei ole üksnes formaalne toiming, vaid ta on akti jõustumise eelduseks. Kuna halduse üldaktid on legislatiivaktid, siis kehtib neile sama
Akt peab olema nii õiguslikult kui ka faktiliselt põhjendatud. See tähendab, et ta peab olema motiveeritud. Eelkõige puudutab see neid akte, mis toovad adressaatidele kaasa teatud piirangud, kohustused jne. §8. Haldusaktide teatavakstegemine Haldusaktide teatavakstegemine on toiming, millega informeeritakse asjast huvitatud isikuid akti sisust. Teatavakstegemine võib toimuda avaldamise või teatamise teel. Avaldamisele kuuluvad halduse üldaktid. Kuna nimetatud aktide puhul on tegemist legislatiivaktide ehk materiaalsete seadustega, mis on adresseeritud abstraktsele hulgale adressaatidele, siis peavad nad olema kättesaadavad kõigile neile, kelle õigusi, vabadusi või kohustusi aktid potentsiaalselt puudutavad. Haldusaktide avaldamise korra Eesti Vabariigis sätestavad Riigi Teataja seadus ja teised õigusaktid. Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik väljaanne, kus avaldatakse Riigi Teataja seaduse kohaselt järgmised haldusaktid:
Akt peab olema nii õiguslikult kui ka faktiliselt põhjendatud. See tähendab, et ta peab olema motiveeritud. Eelkõige puudutab see neid akte, mis toovad adressaatidele kaasa teatud piirangud, kohustused jne. §8. Haldusaktide teatavakstegemine Haldusaktide teatavakstegemine on toiming, millega informeeritakse asjast huvitatud isikuid akti sisust. Teatavakstegemine võib toimuda avaldamise või teatamise teel. Avaldamisele kuuluvad halduse üldaktid. Kuna nimetatud aktide puhul on tegemist legislatiivaktide ehk materiaalsete seadustega, mis on adresseeritud abstraktsele hulgale adressaatidele, siis peavad nad olema kättesaadavad kõigile neile, kelle õigusi, vabadusi või kohustusi aktid potentsiaalselt puudutavad. Haldusaktide avaldamise korra Eesti Vabariigis sätestavad Riigi Teataja seadus ja teised õigusaktid. Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik väljaanne, kus avaldatakse Riigi Teataja seaduse kohaselt järgmised haldusaktid:
annaabi.ee 
