tavaõigusel, doktriinil jne on aga sekundaarne tähendus. Selle põhjal võib öelda, et õigusloome aktid on üldaktid ehk aktid, mis sisaldavad obligatoorselt õigusnorme. Õigustloov akt ja õigusloome akt on sünonüümid. Seega tuleb õigustloova aktina käsitleda õiguse üldakti, s.o. õigusakti, mis sisaldab õigusnorme ehk teiste sõnadega abstraktseid käitumise üldreegleid norme, mis loovad õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Õigustloov akt on alati legislatiivakt, olenemata sellest, kas teda võtab vastu seadusandlik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organ. Seadus Riigikogu, kellele kulub seadusandlik võim, võtab vastu seaduseid. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel rahvahääletuse seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Materiaalne ja formaalne tähendus. Sageli on seadused selles tähenduses kattuvad
Astuma üle Rubico nö üle piiri minema. Muinsuskaitseseadus §33, §30 lg 1 Norm ja säte ei ole samad asjad!!! (Norm on laiem kui säte). ATS AÕS jt 5. november 2008 KOV üksuste nim. territoriaalkorporatsioonideks, neil on oma maa-ala, püsiv elanikkond, iseseisev eelarve, juhtkond. Ka riiki nim korporatiivseks ühikuks. Riigil on rahvas, aga KOVil on püsiv elanikkond, aga mitte l iikmeskond (nagu korporatsioonil). Legislatuuri legislatiivakt Ekskutsiooni eksekutiivakt Autonoomse territoriaalkorporatsiooni legislatiivakt Seadus kitsas tähenduses Õiguskorras riigi poliitilise süsteemi primaarse elemendi õigustloov akt Intra legem (contra legem, praetor legem) korras antud õigustloov akt Õiguskorras riigi poliitilise süsteemi sekundaarse elemendi preetor legem lubatud korras antud normatiivakt A. PROF R.NARITSA järgi (ÕE lk 103 - 109):
Baseerub samadel teadvuslikel tasanditel, milledel õigusteadvus, õiguskultuur ning õiguskuulekus. MÕISTED Objektiivne õigus – õigusnormide kogum, üksikutest õigusnormidest struktureeritud õiguskord, law, Recht Subjektiivne õigus – õiguskorra poolt teatud subjektidele antud võim, nt volitus otsustada teatud asja üle ehk õigustus, right, subjektives Recht Legislatuur – seadusandlik võim, võtab vastu legislatiivakte ehk seadusi ja annab ka otsusi ehk üksikakte Legislatiivakt – seadus ja määrus Eksekutsioon – täidesaatev riigivõim (president ja valitsus), annab eksekutiivakte ehk haldusorganite akte ehk haldusakte (määrus, korraldus, käskkiri) seaduse alusel ja täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse aktid – loetakse ka haldusaktideks (määrus, korraldus, käskkiri, otsus) Korporatiivsete organisatsioonide aktid – nt põhikiri, põhimäärus Õiguse akt – nii üldakt kui üksikakt Õigusloomeakt – õiguse üldakt ja üksikakt
liste punktidena esile tõsta kahte asja. Esimene neist on ÕKS § 20 lõikes 1 sätestatud pädevus ja teine on ÕKS §-des 2634 sätestatud menetluslikud garantiid asja uurimisel. Menetlus võib alata nii avalduse alusel kui ka õiguskantsleri omal algatusel (ÕKS § 21).*79 70 Vrd Eesti Vabariigi põhiseadus (viide 3), § 139 komm. 2. 71 RKPJKo, 10. aprill 2002, 3-4-1-4-02, lõik nr 13. RT III 2002, 12, 120. Kalle Meruski arvates olevat õigustloov akt alati legislatiivakt sellest olenemata, kas selle võtab vastu seadusandlik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organ. Ta põhjendab oma seisu- kohta õigustloova ja õigusloome akti üld- ja erialakeelelise sünonüümsusega. Vt K. Merusk. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsi- musi. 2. tr. Tartu, 1995, lk 8; vt ka K. Merusk. Veelkord õigustloovatest aktidest. Juridica, 1993, nr 3, lk 56. Rait Maruste ja Eerik-Juhan
Kohtute esimehed võivad näiteks käskkirjaga kinnitada kohtuasutuse sisekorra eeskirjad, mis ei ole midagi muud kui õigusnormide kehtestamine. Siin on tegemist nn. internse legislatiivaktiga, mille toime laieneb üksnes kohtute töötajatele, mitte väljapoole. Eesti õiguskord ei tee vahet eksternsete ja internsete õigusaktide vahel, seega käskkiri, mis sisaldab õigusnorme ja reguleerib asutuse sisemist töökorraldust, on legislatiivakt materiaalses mõttes. Toodud näited tõestavad, et ka Eesti õiguskorras on riigi põhifunktsioonid põimunud ja õigem oleks siin rääkida funktsioonide korraldussüsteemist, täpsemini öeldes funktsioonide ja organite korraldussüsteemist. Selline reaalne funktsioonide jaotus organite vahel on aluseks ka halduse formaalsel määratlemisel. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata
Kohtute esimehed võivad näiteks käskkirjaga kinnitada kohtuasutuse sisekorra eeskirjad, mis ei ole midagi muud kui õigusnormide kehtestamine. Siin on tegemist nn. internse legislatiivaktiga, mille toime laieneb üksnes kohtute töötajatele, mitte väljapoole. Eesti õiguskord ei tee vahet eksternsete ja internsete õigusaktide vahel, seega käskkiri, mis sisaldab õigusnorme ja reguleerib asutuse sisemist töökorraldust, on legislatiivakt materiaalses mõttes. Toodud näited tõestavad, et ka Eesti õiguskorras on riigi põhifunktsioonid põimunud ja õigem oleks siin rääkida funktsioonide korraldussüsteemist, täpsemini öeldes funktsioonide ja organite korraldussüsteemist. Selline reaalne funktsioonide jaotus organite vahel on aluseks ka halduse formaalsel määratlemisel. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata
Sellistele halduslepingutele laienevad ka määrustele esitatavad nõuded. § 5. Halduse üldaktid Halduse üldaktid kuuluvad formaalselt mõistetud haldusaktide kategooriasse. A. DEKREET Haldusakti teooria kohaselt on halduse üldaktide hulgas esimesel jõuastmel dekreedid. Dekreete võib eristada kolme tunnuse alusel: 1. dekreet on alati üldakt. See tähendab, et ta sisaldab õigusnorme. Iga dekreet on oma materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2. dekreet on üldakt, mida teostab üksnes avalik administratsioon, kelle peamiseks ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3. dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega.
§ 16. KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID. HALDUSLEPING ___________________________________________________________________________________________________ KORDAMISOSA /J.Liventaal/ ÜLDAKT = ÕIGUSTLOOV AKT = NORMATIIVAKT: 1) ON NII AVALIKÕIGUSLIKUS KUI KA ERAÕIGUSLIKUS ÕIGUSSUHTES PIIRITLEMATA ARVU JUHTUDE REGULEERIMISEKS VASTU VÕETUD, KÄITUMISEESKIRJU (ABSTRAKTSEID ÕIGUSNORME) SISALDAV SEADUSANDLIKU JA TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU VÕI KOHALIKU OMAVALITSUSE ORGANI LEGISLATIIVAKT 2) KÄITUMISEESKIRI (ÕIGUSNORM) ON REEGLINA IMPERSONAALNE, KUID SPETSIAALSUBJEKT VÕIB OLLA LIIGIMÕISTE ALUSEL PIIRITLETUD 3) KÄITUMISEESKIRI (ÕIGUSNORM) ON OBJEKTIIVSE ÕIGUSE NORM KÕIGILE, OBJEKTIIVSEST ÕIGUSEST TULENEVAID SUBJEKTIIVSEID KOHUSTUSI JA ÕIGUSI SAAB ÕIGUSTATUD SUBJEKT VAHETULT RAKENDADA VAID ÕIGUSE JÄRGIMISE VÕI KASUTAMISE JUHUL; ÜLDAKT LOOB OBJEKTIIVSET ÕIGUST.
• Adressaat on määratletud üldtunnustega. Ehk suunatud impersonaalselt kõigile või üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele. spetsiaalsubjekt võib siiski liigimõiste alusel olla piiritletud, nt pensionärid • Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk üldnorme. • Kõigile järgimiseks kohustuslikud • Reeglina kehtivusaeg puudub • Seadusandliku või täitetevvõimu või kohaliku omavalitsuse oragni legislatiivakt • Vaidlustatav põhiseaduslikkuse järelevalve korras (õiguskantsler) Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadlused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja
annaabi.ee 
