Vana maailma muusika
Kiviajast tuntakse eelkõige
MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI
EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA
HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE
kasutasid juba sumerid.
Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles
esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika
„leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse
ka Taaveti harfiks).
Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikuta sikusarv).
Kuningas Saalomoni ajaks (965-926 a. e. Kr) oli templiteenistuse tarvis välja
kujunenud ka kutseliste muusikute – LEVIITIDE – seisus.
Piltide, arheoloogiliste leidude ja nappide kirjalike allikate najal on meil võimalik
ette kujutada, et vanades kõrgkultuurides oli muusika tähtsal kohal – see täitis