Karol Pakkas ET11 3 Terase legeerivat elementi 1) Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroomi lisamine terasele tõstab tema läbikarastuvust, kõvadust ja tugevust. Samuti annab kroom terasele läikiva pinna mis omakorda on hea korrosiooni vastu
Terase legeerivad elemendid Koobalt 27 Omadustelt on koobalt metall. Tema tihedus normaaltingimustel on Co 8,9g/cm3 ja sulamistemperatuur 1495 °C. Koobalt keeb temperatuuril 58,9332 2927 °C. Värvuseks on hõbevalge. Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Rakendatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate tootmisel. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (näit trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Koobalt on põhiliseks legeerivaks lisandiks kiirlõiketerastes W ja Mo kõrval, tõstes terase soojuspüsivust (tõus kuni 12% Co-sisalduseni). Volfram 74 Omadustelt on volfram metall. Tema tihedus no...
Terase legeerivad elemendid – kroom, koobalt ja vanaadium ning nende omadused ja kasutusalad Terase sulameile lisatakse erinevaid elemente ehk terasega legeerivaid aineid, et teras saavutaks vajalikud omadused. Enim levinud legeerivaid elemente, mida terase sulameis kasutatakse, on kokku umbes kümmekond. Alljärgnevalt on välja toodud kolme –kroomi, koobalti ja vanaadiumi omadused ja legeermise saadused. Kroom on kõva valge läikiv metall, mille leiab Mendelejevi tabelis 24. kohalt. Tavalisel toatemperatuuril on kroom üsna vastupidav õhu ja vee suhtes. Kroomi sulamistemperatuur on 1800˚ C ning erikaal 7,14. Kroom lahustub lahjendatud väävel- ja soolhappes, eraldades vesinikku. Külmas lämmastikhappes aga kroom ei lahustu ja muutub lämmastikhappega töötlemisel passiivseks nagu alumiiniumgi. Kroomi kasutatakse terases selleks, et anda talle kõvadust ja vastupidavust, viskoossust ...
Legeerivate elementide mõju teraste omadustele 1) Kroom on üks legeerivatest elementidest, mis avaldab terasele mitut moodi mõju. Kroom tõstab terase tugevust ja kõvadust ning alandab plastsust. Samuti on kroomil karbiidide moodustamise võime, mis aitab vältida Ti-teradevahelist korrosiooni ehk roostet. Kroom takistab ka austeniidi tera kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga. 2) Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Nikkel tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Nikkel alandab...
kui me spetsiaalselt viime sisse lõiketöödeldavuse parandamiseks, siis me nimetame teda juba legeerivaks elemendiks ja räägime siis juba täiendava väävliga legeeritud terasest. Kui me räägime, et süsinikteraste tõmbetugevus on mitte üle 800, siis kui me räägime legeeritud terasest + veel termotöötlus sinna juurde, siis me võime saada tugevusomadused kuni 1500. Meil on niisugune jäme skaala: üks legeeriv element tõmbetugevus kuni 900 Rm kaks legeerivat elementi tõmbetugevus kuni 1200 Rm kolm legeerivat elementi tõmbetugevus kuni 1500 Rm Kui me veel enam tahame saada, siis on juba spetsiaalsed termotöötluse meetmed abiks ja survetöötluse meetmed. Siis me räägime juba kõrgtugevatest terastest, mille tugevus on üle 1500. Legeerivad elemendid nagu ka C - ei ole terastes puhtalt. C on terastes ferriidis, austeniidis, tsementiidis. Samuti on legeerivate elementidega nende mõju ei ole mitte puhta wolframi,
= 1,3-1,7%, Pb = 0,15-0,35%) Vedruterased – EN 10089 (0,5-0,7%), mille termotöötlus vedrude puhul seisneb õlis karastamises järgneva kesknoolutusega, näiteks 51 Cr V 4 (C=0,51%, Cr= 0,9-1,2%, V = 0,1-0,25%); 60 Si Cr V 7 (C=0,6%, Si = 1,5-2%, Cr = 0,2-0,4%, V = 0,1-0,2%) Kuullaagriterased – (umbes 1%C), millest valmistatud veerelaagridetailid karastatakse õlis ja madalnoolutataks. Näiteks 100 Cr 3 jt. Kõrgleegerterased, milles vähemalt üht legeerivat elementi on üle 5%, kasutatakse eriterastena, millel on tugevasti väljenduvaid eriomadusi. Eraldi grupi moodustavad neist laia kasutusega roostevabad terased (EN 10088). Nende koostises on oluline Cr sisaldus, ainult kroomiga legeeritud terastel saadakse piisav korrosioonikindlus Cr sisaldusel vähemalt 12%, näiteks: 1) X 30 Cr 13 (C=0,3%, Cr= 12-14%, 2) X6 Cr 17 (C=0,06%, Cr=16-18%) Täiendavate legeerivate elementide (Ni, Mo, Ti, Nb) lisamisel võib Cr sisaldust
annaabi.ee 
