Maantee- ja raudteevõrgu alla jääb Eestis kokku umbes 570 ruutkilomeetrit maismaad ehk ligi 1,3% Eesti pindalast. Transpordivõrgustik killustab elupaiku, elusolendite vaba liikumine on takistatud ning võib tekkida barjääriefekt. Barjääriefekt on tekkimas suuremate maanteede, (mille liiklussagedus on kasvanud 1015 tuhande sõidukini ööpäevas ja laius viidud vähemalt neljarealiseks), juures. Seda efekti aitavad oluliselt vähendada hästi planeeritud leevendusmeetmed: erinevate liikide jaoks mõeldud ökoduktid: pinnase ja taimedega kaetud sillad, samuti väikesed (nt konnade liikumisteedele rajatavad) tunnelid, mis tagavad liikide levikuteede püsimise. Leevendusmeetmete planeerimine ja rajamine peab kujunema standardseks kohustuslikuks transpordiinfrastruktuuri projekteerimise osaks. Õhutranspordi probleemiks on lennukoridoride ristumine lindude rändekoridoridega. Kõigi transpordiliikide puhul on
teaduslikult täielikult tõestatud. Antud juhul tuleks ohtu Natura 2000 võrgustiku alale jaatada, kui on olemas oht, et keemiatööstus lekib ning sellega kaasneb kahju. Samas ei saa ettevaatusprintsiibi rakendamisega liiga kaugele minna ning jaatada igal juhul keskkonnakahju tekkimise võimalikkust. Tuginedes ettevaatusprintsiibile on kohustuslik erinevad mõjud välja selgitada, hinnata ja loetleda vajalikud leevendusmeetmed. Antud olukorras on puudulikult hinnatud mõju inimese heaolule (kaasaarvatud mõju kohaliku kogukonna arengu jätkusuutlikkusele) ja varale. Ühtlasi tuleks uuesti üle vaadata ka looduskeskkonnale avaldatav mõju. 2.2 Eesti regulatsioon ja regulatsiooni asjakohasus Eestis peetakse keskkonnaõiguse valdkonda kuuluvateks kõiki nö klassikalisi teemasid: keskkonnajärelevalvet, keskkonnaseiret ja keskkonnavastutust, looduskaitset ja
• On lühike, ülevaatlik, objektiivne, erapooletu • Esitab kavandatava tegevuse detailse kirjelduse • Kasutab palju diagramme, jooniseid, fotosid ja muud toetavat materjale • Kasutab terminoloogiat süsteemselt, ka terminite seletus • Seletab lahti keerulised probleemid • Uurimismeetodite selge kirjeldus • Sisaldab alternatiivsete võimaluste selget võrdlust • Esitab negatiivsete keskkonnamõju leevendusmeetmed ja seireprogrammi • Esitab mittetehnilist kokkuvõtet, kus ei kasutata tehnilist zargooni Täiteva KMH aruanne peab sisaldama: • Taotlus ja kaasuvad tegevused • KHM osapoolte nimed; • Üldsuse konsulteerimise tulemused; • kaalutud alternatiivsed võimalused; • peamiste oluliste negatiivsete keskkonnamõjude kirjeldus • peamiste oluliste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise meetmed;
ametliku päringu IPK kriisireguleerimise büroosse, kemikaali ohutuse spetsialistile. Autor sai päringule vastuse(vt Lisa 6), mille põhjal võib teha järeldused, missugust informatsiooni operatiivkaart peab kajastama: kategooria (kas A või B); kontaktisikute andmed (keemialabor, valveteenistus); ainete kogused, nende ohtlikkus (nt inimese tervisele) ja käitumisjuhised; ohuala ja sellesse jäävate inimeste arv (sealhulgas töötajad ja elanikud); leevendusmeetmed; evakuatsiooni teed (kogunemispunkt) ja evakuatsioonikoht (nt aadress, kus inimesed saavad paikneda). Ettevõtette territooriumi kaardil (asendiplaan) peaks olema toodud välja ohukohad (nt leke, mürgistus, plahvatus) ja lähimad veevõtukohad ning ettevõtete enda ressurrss (nt liiv, keemiaaine, millega kustutada, vaht ja lisaks paigaldatud kustutussüsteemid). Juhtivinspektori sõnul on oluline, et oleks kirjeldatud doominoefekti (doominoefekt on sündmuse jada, mis tekib
loodusobjektidelt kaugemale/välja; • külastajate arvu ja külastuskoormust jälgitakse pidevalt ning hoitakse rangelt looduse koormustaluvuse piires; koormustaluvuse ületamise kahtluse ja ohu korral konsulteeritakse ekspertidega, vajadusel kehtestatakse piiratud külastusrežiim või tehakse muudatusi kaitse-eeskirjas ja tsoneeringus ning sekkutakse korrarikkumistesse; • nähakse ette leevendusmeetmed ja -võtted objektide külastuskoormuse reguleerimiseks, radikaalsetel juhtudel objekti sulgemiseks külastajatele ning kahjude leevendamiseks ja heastamiseks; • külastusrajatiste planeerimisel on oluliseks eelduseks lisaks külastusmõjude riskihinnangule rajatiste hoolduse jätkusuutlikkus. Uute rajatiste kavandamisel peab arendaja tagama rajatiste hooldamise nende eluea jooksul, samuti renoveerimise/rekonstrueerimise kulud;