Kõik (kirjandus) oli seotud KIRIKUGA (mungad, vaimulikud kirjandus). Raamat oli tarkus, see oli käsitsi kirjutatud ja väga väärtuslik. Raamatud käisid lukus. Kogu looming vana-venes oli Jumalik (inimene ei ole looja). Esimene mees, kes kirjutas ennast autorina raamtule (esimene Vene kirjanik) IVAN JULM Oli kaks zanrit: Teaduslik vana-vene kirjandus Pühakute elulood Pühakud olid alati meessoost. LETOPISS . algab alati maailmalõpu kujutamisega. Esimese leetopissi kirjutas sakslane Scholtzen. Leetopissist saame teada Kiievi loomise. KROONIKA ei lähtu legendist, täpsed ajaloolised faktid. Kõige võimsam kroonikakirjutaja Nestor. PEETER I: ,,Ainult leetopissidest ja kroonikatest saab kätte tõelise vanavene kirjanduse tunnetuse!" VANA-VENE KROONIKA: 1) Vürstinna Olga kättemaks (Mees Igor Kiievi vürst) TREVJAANID maksid korralikult makse IGOR läheb ahneks nõuab juurde- tapetakse Vürstinna tahab kätte maksta (pole jõudu)
Historograafia lähtekoht (miks nt Ukraina on V osa) on see, et kroonikud on dünastilised. ,,Jutustus möödunud aegadest". Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks. II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide) - Teised allikad, mille kaudu saab tervikpildi kokku panna. Leetopissid (tihti esmaavastaja järgi või mõne muu random asja, mitte otseselt seose vahel leetopissi sisuga): Nikon Stepennaja kniga Ivan Groznsi ajast. V ajaloolased: Tatistsev (1686-1705)- kirjutas mitmeköitelise V ajaloo. Tatistsevi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole. Oli ajaloolane ning tegi oletusi ning järeldusi kuid mitte otseselt faktide. Kui ta rajati, ss kutsuti välismaalt inimesi tööle. Sakslasest ajaloolane Müller. Tema teene- ekspeditsioon Siberisse (vanausulistelt käsikirju, materjale). Tema venelasest kolleeg M.Lomonossov