Alltüüp: turvas(glei)leedemullad Variandid: huumusilluviaalsed ... huumusraudilluviaalsed ... maagistunud ... Alltüüpide grupp: soostunud kamarleetmullad Alltüüp: gleistunud kamarleetmullad a) ülagleistunud kamarleetmullad b) süvagleistunud kamarleetmullad Alltüüp: kamarleetgleimullad a) kamarleetülagleimullad b) kamarleetsüvagleimullad Alltüüp: turvasjad leetgleimullad a) turvasjad leetülagleimullad b) turvasjad leetsüvagleimullad Soostunud kamarleetmuldade kõikide alltüüpide variandid: harilikud ... huumusilluviaalsed ... raudilluviaalsed ... maagistunud ... Tüüpie grupp: soomullad Tüüp:madalsoomullad Alltüüp: gleimadalsoomullad Alltüüp: madalsoomullad Variandid: harilikud ... karbonaatsed ...
27000 ha e. 2,5% - - pindmiseks kihiks < 30 cm tüsedune turbahorisont, järgneb BG või lausaldane gleihorisont (profiil T-G). - oluliseks tunnuseks neutraalsele lähedane reaktsioon ja kõrge huumusesisaldus. Jaotatakse: küllastunud ja küllastumata. Viljakus peale paepealsete sõltub lõimisest ja koresusest, kuivendamata gleimuldadel VIII-IX kl., ls ja s muldadel pärast kuivendamist V-VI-VII kl. Rohumaadena boniteet 1-2 klassi kõrgem kui põlluna. MKT: sõnajala, tarna, III-V boniteet. Leetgleimullad LG 117000 ha (2,9%) kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefielementidel; - muldadel tugevasti happeline reaktsioon; - välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil,enamasti liivadel - põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale; - intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont; - levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt., Eesti halvimad mullad.
· kahekihilised karbonaadivaesed lähtekivimil (lõimise erinevus vähemalt 2 astet) · alumise lähtekivimi ülaosas selged sügavad väljasopistused · alaliselt liigniisked mullad · profiil euvio-akumulatiivne O-AO-BfG-ELG-BfG-C2G Põllumajanduses ei kasutata. MKT karusamblamännikud ja kuusikud, II-IV klass, alusmets hõre või puudub, puhmarindes mustikas, sinikas, pohl, samblarindes karusammal, lisandub turbasammal; rohurinne 1. Leetgleimullad GL · kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefi elementidel · muldadel tugevasti happeline reaktsioon · välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil (liivadel) · põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale · intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont · levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt
(lõimise erinevus vähemalt 2 astet) · alumise lähtekivimi ülaosas selged sügavad väljasopistused · alaliselt liigniisked mullad · profiil euvio-akumulatiivne - O-AO-BfG-ELG- BfG-C2G Põllumajanduses ei kasutata. MKT karusamblamännikud ja kuusikud, II-IV klass, alusmets hõre või puudub, puhmarindes mustikas, sinikas, pohl, samblarindes karusammal, lisandub turbasammal; rohurinne 1. Leetgleimullad GL · kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefi elementidel · muldadel tugevasti happeline reaktsioon · välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil (liivadel) · põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale · intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont