Muhu rahvariided
kangastelgedel kootud ,õmmeldud ja tikitud muhu seelik, mille allääres uhke tikitud ai, alles üsna
uus nähtus.
Särk on linane ning seda ehib tikand. Varem kanti ka käiseid kuid 19. sajandil olid need veel vaid
pruudi- ja noorikurõivastuses.
PÕLL, PEAKATE JA JALANÕUD
Oluline on jälgida, millal kantakse põlle ja pannakse pähe tanu. Põll, mis on tihti voodriga, on
eeskätt abielunaise kostüümi osa ehkki Saaremaal kandsid 19. sajandi lõpul ka leeriealised neiud
ees põlle. Põll on seega nii staatuse märk kui rõivast kaunistav ese. Pidulik põll oli triigitud või siis
korraliku murrujoonega keskel. Põlle pikkus lähtub kandja mõõtmetest ega ole kõigi jaoks ühene.
Põlle seotakse kaht moodi: põll seotakse vöö peale ja siis jäävad põllepaelad rippuma või põlle
peale seotakse vöö ja põllepaelad peidetakse selle alla. Vöö on tavaliselt vaskpandlaga.
annaabi.ee 
