pulmadesse laulikuks, aga veel laiemalt teati teda ämmaemandana. Anne koostas seto eepose "Peko". Et Anne ise oli kirjaoskamatu, pani dikteeritud värsid paberile lauluema 19aastane poeg Ivo. Anne esinemised Tavaliselt tasuti Annele laulude ja esinemiste eest pulmades natuuras ehk söögi ja joogiga, aga hiljem hakkas ta oma laulude eest raha ja palka saama. Kuni oma 50. eluaastani polnud Anne Petserist kaugemale saanud. Tema esimene avalik esinemine oma leelokooriga väljaspool Setumaad toimus Tartus Anne koor esines "Vanemuise" teatris. 1947.a. avanes Anne Vabarnal võimalus oma elu kõige kaugemaks reisiks ta koori laulud kõlasid Moskvas linna 800. aastapäeva juubelipidustustel. Anne esinemised 1930ndatel aastatel õnnestus Annel kooriga esineda korduvalt Tallinnas, Tartus ning paljudes Click to edit Master text styles teistes linnades ja asulates üle
esile oma erinevat saatust, ning lõpuks lähevad taas lahku igaüks oma endisele kohale. Sellesse rühma kuuluvad 30-ndate aastate keskel loodud "Pedäjälaul" (927 värssi), "Kuusõlaul" (1180 värssi), "Kadajalaul" (610 värssi), "Mõisa uibo ja talo uibo" (1176 värssi),"Tuulõlaul" (1918 värssi), "Tulõlaul" (1078 värssi), "Viilaul" (1158 värssi). Kuni oma 50. eluaastani polnud Anne Petserist kaugemale saanud. Tema esimene avalik esinemine oma leelokooriga (mille tuumikuks jäid edaspidigi Anne 2 tütard) väljaspool Setumaad toimus Tartus 3.II 1928. a. Käigu korraldajateks olid Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Akadeemiline Emakeele Selts. Anne koor esines "Vanemuise" teatris. Sama aasta suvel osales Anne koor ka üldlaulupeol Tallinnas. 1920-ndate lõpul oli organiseerimisel isegi A. Vabarna sõit hõimupäevadele Ungarisse, ent see kavatsus ei realiseerunud. Küll aga viis lauliku avastaja ja austaja A. O. Väisänen 1931.a.
annaabi.ee 
