Tooraines sisalduva tselluloosi polümerisatsiooni aste peab olema üle 1000. Pärast kuivatamist kindla niiskusesisalduseni (6-8%) töödeldakse tselluloosilehti 18-protsendilise naatriumhüdroksiidi lahusega (merseriseeritakse). Eemaldatakse keemilise protsessi abil võõrlisandid. Tselluloosilehed pannakse naatriumhüdroksiidi lahusesse, kus need tursuvad ja moodustub nn leelistselluloos. Keemiliselt muutub osa tselluloosimolekulidest leelistselluloosiks ehk mõnedes hüdroksüülrühmades asendub vesinik naatriumiga. Pärast üleliigse niiskuse väljapressimist tselluloos peenestatakse kohevaks massiks. Leelistselluloosi lastakse reageerida õhuhapnikuga. Eelvalmimise tingimusi järgitakse hoolikalt. Hapnik reageerib leelistselluloosiga ning toimub tselluloosmolekuli osaline lõhustumine. Liiga lühikesed molekulid ja võõrlisandid lagunevad, kuid väheneb ka tselluloosmolekuli pikkus.
enne lahustamist, vaid on hüdraattselluloos, mille molekulid on märksa lühemad ja struktuur on hõredam. Saadud kiudainet nimetatakse viskooskiuks e. viskoossiidiks. Viskooskiud kujutab endast seega tavalist tselluloosi, mis keemilise töötlemise käigus on osaliselt hüdrolüüsunud ja madalama polümerisatsiooniastmega. Protsessi olemus seisnes siis selles, (veelkord) et tselluloosi töötlemisel NaOH-ga viiakse tselluloos lahustumatuks leelistselluloosiks. See moodustab süsinik-disulfiidiga lahustuva ksantogenaadi. Tselluloosksantogenaadi leelisene lahus (viskoos) surutakse peente jugadena väävelhappega täidetud sadestusvanni, kus ksantogenaat laguneb. Tekib väiksema polümerisatsiooniastmega kiud. Viskooskiud on tselluloosist mõnevõrra tugevam, sest formeerimisega orienteeritakse makromolekulid piki niite. See kiud on väga hügroskoopne, pundub vees palju ja kardab happeid ja leelisi rohkem kui puuvill.
annaabi.ee 
