Otseseks lahustamiseks on kõige levinum võte töötlemine NaOH lahusega, mistõttu tselluloos muutub osaliselt alkoholaadiks. Lisades saadud alkoholaadile süsinikdisulfiidi, tekib tselluloosi ksantogenaat, mis lahustub vees. Merseriseerimine. Tselluloos annab leelise toimel alkoholate. Kange (20...30%) leelisega töödeldakse peamiselt puuvilla ja seda nimetatakse merseriseerimiseks. Töötlemise aeg on kuni 2 minutit. Peale alkoholaatide tekib tselluloosist tõenäoliselt leeliskomplekse. Kui merseriseeritud lõnga või kangast veega pesta, hüdrolüüsuvad alkoholaadid ja kompleksid ning saadakse jälle tselluloos, kuid selle struktuur on natuke muutunud. Käärimisprotsessid toiduainetööstuses. Käärimise all mõistetakse prottsesse, milles mikroorganismid muudavad monosahhariidid, aga ka mõned muud ühendid, nt etanooli, mitmesugusteks lagunemissaadusteks. Paljud käärimised kulgevad ilma õhuhapniku osavõtuta (anaeroobselt). Käärimist põhjustavad pärmseenekesed
lõimelõngad katkema. Nii õlidest kui ka metist on vaja pesemisega lahti saada, sest need segavad värvimist. 3.3. Merseriseerimine. 1850.aastal avastas John Mercer meetodi, mis võimaldas tunduvalt parandada puuvillase kiu omadusi. Selleks töödeldakse puuvillast materjali pinge all NaOH kontsentreeritud lahusega. Kontsentratsioon on selles lahuses umbes 20 30 %. Töötlemise aeg on lühike umbes 2 minutit. Peale alkoholaatide tekib tselluloosist tõenäoliselt ka leeliskomplekse. Kui merseriseeritud kangast või lõnga veega pesta, hüdrolüüsuvad alkoholaadid ja kompleksid ning saadakse jälle tselluloos, kuid selle struktuur on muutunud. Protsessi, mille käigus puuvillane niit või kangas muutub hügroskoopsemaks ja paraneb tema värvitavus, materjalile tekib siidine läige, suureneb tõmbetugevus ning elastsus, nimetatakse merseriseerimiseks. Merseriseeritud puuvillakiud on muutunud lühemaks ja jämedamaks ning nad ei
annaabi.ee 
