auruturbiinlaevade peakateldest. Konstruktsiooni järgi on katlad väga erineva ehitusega, kuid kõige põhilisema tunnuse alusel võib aurukatlaid liigitada leektoru- (gaastoru-), veetoru- ja kombineeritud kateldeks. Leektorukateldes liiguvad gaasid torudes, mida ümbritseb vesi. Need katlad on silindrilise kerega, mis on osaliselt täidetud veega ja kuhu on paigutatud kolle ning torudest koosnevad küttepinnad nii, et need on üleni vee all. Leektorukatlad võivad olla horisontaalsed või vertikaalsed. Konfiguratsioonilt võivad leektorukatlad olla pöörd- või ühe gaasikäiguga. Veetorukateldes liigub vesi ja aur torudes, mida väljastpoolt uhuvad kuumad gaasid. Torude kimbud on ühendatud erinevatel tasapindadel asetsevate kollektoritega, millest ülemine on osaliselt vee, osaliselt auruga täidetud vee-aurukollektor, üks või rohkem alumist kollektorit e. veekollektorit aga täidetud veega.
(heitgaaside) soojusenergiat (s.o utiil-e. Utilisaatorkatel). Abikateldes toodetud auru kasut põhiliselt abimehhanismide (kui nad töötavad auru energial) käivitamiseks, laevaruumide kütteks,külma laevatehnika ekspluatatsiooni viimiseks, kütuse ja õlisoojendamiseks ,auruga tulekustutussüsteemi tarbeks ja olmevajadusteks(soe vesi toidu valmistamisel).Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki: 1.tule e.leektorukatlad 2.veetorukatlad 3.kombineeritud katlad-enamasti utilisaatorkatel, kus lisaks peamasinalt ära töötanud väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta. Tööparameetrid: 1.töörõhk katlas - auru piirrõhk katla normaalse tööreziimi juures (kgf/cm2,bar, Pa),abikateldes 1,5 MPa 1MPa =1000000Pa =10kgf/cm2/1atm=0,1MPa=0,98bar 2.auru tootlikkus - auru kogus, mille toodab katel normaalse tööreziimi juures 1h jooksul(kg) 3
annaabi.ee 
