A.dumas Kolm musketäri terve raamat
mõrva, ma andestan teile vaese Feltoni surma, ma andestan teile teie kavatsused minu
isiku suhtes. Surge rahus.»
«Ja mina,» ütles d'Artagnan, «palun teilt andeks, et ma aadlikule ebakohase pettusega
kutsusin esile teie viha. Ja vastutasuks andestan ma teile oma vaese armastatu mõrva ja
teie julma kättemaksu minule. Ma andestan teile ja nutan teie pärast. Surge rahus.»
«I am lost!» sosistas mileedi inglise keeles. «I must die.»
Siis ta tõusis kellegi abita püsti ja vaatas leegitaoli-selt sähviva selge pilguga enese
ümber. Ta ei näinud midagi. Ta kuulatas: ta ei kuulnud midagi. Tema ümber olid ainult
vaenlased. «Kus pean ma surema?» küsis ta. «Teisel kaldal,» vastas timukas.
Ta asetas mileedi paati ja sel hetkel kui ta ise sinna astus, ulatas Athos talle
rahasumma, öeldes:
«Võtke, see on hukkamise tasu. Nähtagu, et me tegutseme' nagu kohtumõistjad.»
«Hästi!» vastas timukas. «Teadku aga nüüd see naine, et ma ei täida mitte oma
annaabi.ee 
