Tulevik aga on juba nii kindlapeale rajatud, et seda vist muudab ainult maailmalõpp või suur ülemaailmne katastroof. Tulevikult ootan ma siiski rohkem reaalset looduse- ja keskkonnakaitset. Maaelu parem elujärg on juba praegu silmaga näha, loodan väga, et see ainult hoogustub ja paraneb veelgi. Ehk tulevikus saavad inimesed sellest aru, kui üürike ja kallis on see elunatuke, mis meile antud siin maailmas elada. Elu tuleks hinnata ja hoida nagu väikest hingitsevat leegikest oma tuleasemes, võib-olla kunagi jõuame nende tõeliste väärtusteni, rohkem ju polegi vaja. Kokkuvõtteks loodan, et Euroopa Liit saavutab oma õiglased eesmärgid ja kogu Euroopa rahvas mõtleks nagu üks eurooplane. Olla eurooplane tähendab olla kultuurne, haritud, teistest lugupidav ja hooliv inimene. Ainult sedasi saame muuta maailma paremaks.
(Silmab uut kleiti Lilli seljas.) Ja soo sina oled juba valmis! Lilli. Meil pole veel ruttu, armas sõber. Ka ei tarvitse sa karta, et mina sinu tuju ja rahu õhtu kahjuks kuidagi rikun. Nagu näed, vaatan ma naerataval jahedusel sinu salajase hm ütleme: meepotil-käimise peale, seda jahedamalt, et mul mitte teadmata pole, kuidas just räägitav meepott lapsi ligi oskab avatleda. (Naeratades.) Minu poisike nägi mitme aasta tagant oma endist leegikest; sellel oli tema kuluga kaetud kunstnikusüdame kohta veel pisut vana süütevõimu, tal kipitas teada saada, kas ehk sealpool ka midagi veel tuha all hõõgub, ta arvas seda vahest leidvatki ning lõbustas end natuke oma leiuga jumaluke, see kõik on ju inimlikult mõistetav ja aruka naise seisukohast mitte liiga traagiline. Muudkui minu heal poisil peaks nüüd julgust olema seda naerdes üles tunnistada. Ta võib ju natuke punastuda ma pööran silmad ära. Leo (pehmelt)
annaabi.ee 
