22.territoriaalne Org. Omakaitse, 44000 JR 200 soomepoisid laskurkorpus, 7000 meest eestlast Idapataljon ja politseipataljon 10000 vabatahtlikku Eesti SS-leegion 1942.a 1944 mobilisatsioon. Kõik mehed kutsuti sõjaväkke 1944. aasta Jaanuar- Punaarmee üldpealetung põhjalõigus 30.jan- üldmobilisatsiooni välja kuulutamine Veebruar- Punaarmee pealetung Narva all 6.märts- hävis tielikult Narva linn 8.märts- tugevasti said kannatada Jõhvi ja Tapa 25.märts- Tartu linn sai rängalt kannatada 26.juuli- venelased tungisid Narva linna Juuli-august- (Sinimäed)saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile. Vene väed lõpetasid pealetungi Sinimägedes. August- Kagu Eesti- Punaväelased alustasid pealetungi Pihkvast Lõuna- Eestisse 18. Sept- J
Suuresti soomusrongide toel sunniti enamlased taanduma PõhjaTartumaalt. Valga ümbrussesse oli Punaarmee kokku kogunud arvestava väehulga ning 31. jaanuaril 1919 peeti Valgast põhjas Paju mõisa juures üks Vabadussõja verisemaid lahinguid. Hukkunute ja haavatutena kaotati 140 meest, nende hulgas sai raskelt viga legendaarne partisanisalga juht leitnant Julius Kuperjanov, kes suri mõne aja pärast Julius Kuperjanov Tartus. Rahvaväe uus üldpealetung Ülemjuhataja Laidoner soovis juba 1919. aasta alguses viia sõjategevust Eesti alalt välja, et vältida edasisi sõjapurustusi. Kevadtalvised kaitselahingud Lõunarindel lükkasid selle eesmärgi aga mõne kuu võrra edasi. Maikuus 1919 algas Rahvaväe uus üldpealetung. Punaarmeelased jäid PõhjaLätis alla, eestlase ja lõuna poolt sakslaste pealetungi tõttu lakkas olemast marionetlik Läti Nõukogude Vabariik. Vabadusõja kaart Click to edit Master text styles
annaabi.ee 
