Fantoom saadab uue teate ooperimajale, kus nõuab, et ooperi Il Muto taasesietendusel oleks naispeaosas Christine. Leitakse Fantoomi mõrvatud Buquet' surnukeha. Kui Christine ja ülejäänud näitetrupp publikule kummardavad, kukub kroonlühter laest kildudeks. On uus aasta ja arvatakse, et Fantoom on kadunud. Raoul ja Christine kihluvad. Christine näeb Fantoomi mõjuvõimu tõttu teda igal pool enda ümber. Fantoom on tagasi ja ta tahab, et lavastataks tema loodud ooperit Don Juan Triumphant. Madame Giry räägib Raoulile Fantoomi lapsepõlvest. Raoul otsustab Fantoomi lõksu meelitada ja selleks on tal vaja, et Christine laulaks esinemisel peaosa. Christine nõustub kurvalt. Lauljatel on raskusi partiide õppimisega, klaver hakkab ootamatult ise mängima. Kõik põgenevad hirmunult. Christine mõistab, et etenduses mängib Piangi asemel Don Juani rolli Fantoom. Fantoomil õnnestub põgeneda ja ta võtab Christine endaga.
See revolutsioon suruti koheselt maha Saksi- ning Preisimaa sõdurite poolt ning volitati revolutsionääride arrestimine. Wagner pidi põgenema algselt Pariisi ning sealt edasi Zürichi. Röckel ja Bakunin põrusid põgenemisel läbi ning pidid väljakannatama pikka vangistust. Wagner elas järgmised 12 asatat pageluses. Ta oli jõudnud lõetada "Lohengrini" enne Dredseni ülestõusu ning nüüd paaniliselt kirjutas oma sõbrale Franz Lisztile, et seda tema äraoleku ajal lavastataks. Ning nii ka läks esietendus toimus Weimaris 2850. aasta augustis. Wagner kannatas masenduse all isoleeritud Saksa muusika maailmast, sissetulekust rääkimata. Tema naine, kellele ei meeldinud tema ooperid, mis järgnesid Rienzi'le, langes samuti sügavamasse depressiooni. Lõpuks sattusi ta erüsiipeli küüsi, mis muutis ta muusika kirjutamise palju keerukamaks. 1852. aastaks oli Wagneril valmis nelja Sõrmuse ooperi Nibelungi sõrmus
Kohati võisid esineda publikut traumeerivad ja shokeerivad stseenid. 14. Juhan Viidingu, Lembit Petersoni, Priit Pedajase teater 1970.-1980. aastail: tooge välja sarnased jooned, iseloomustage lähemalt ühe lavastaja teatrikeelt. Kõne ei olnud olmeline vaid poeetiline ja musikaalne, eriliste intonatsioonidega. Oldi minimalistlikud ja täpsed. Loodi mõjuv atmosfäär tekitati vastav meeleolu ja õhustik. Oluline oli ka, et välisdramaturgia kõrval eesti dramaturgiat lavastataks. Nende lavastustes on näha välisdramaturgia mõjutusi: Viidingul Jaapani teater, Pedajasel Iiri teater ja Petersonil Prantsuse teater. Juhav Viiding tegi lavastusi koos oma mõttekaaslastega, rühmatöö põhimõttel. Tema teater oli sõnakeskne, väliselt kasin ja talitsetud, hoolikalt viimistletud näitlejaplastikaga. Seda teatrilaadi on nimetatud klassikaliselt puhtaks minimalismiks ning selles on nähtud jaapani traditsioonilise teatri mõjutusi
alguses sisse ei saanud, käis seal vabakuulajana, kuid oma tööga ,,Elija nutmas Jeruusalemma varemetel" saab ta kõrgema hinde ning sellega võetakse ta ka kunstiakadeemiasse vastu. Vassili Surikov - ,,Bojaaritar Morozova" vanausuline bojaaritar saadetakse kindluskloostrisse. ,,Lumelinna vallutamine" vana rahvamäng, mida korraldati vastlate ajal Siberi kasakakülades, oli Surikovile lapsepõlvest hästi meelde jäänud, maali teostamiseks pidi paluma, et mäng lavastataks. Tema loomingus enamasti ajalooteema. Kaastundega kujutab vene lihtrahva rasket elu heaks näiteks teos ,,Burlakid Volgal". 1880ndatel, pärast tutvumist prantsuse kunsti ja vabaõhumaali põhimõtetega, algas tõus skandinaaviamaade kunstis. Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe. ,,Jaaniöö tants". Norras ja Soomes osutus realistlik kunst suureks toeks iseseisvumisliikumisele. Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt,
annaabi.ee 
