(tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE Luulet ehk lüürikat iseloomustavad tunnused on poeetiline (lüüriline) sisu, rütm ja riim (vabavärsi puhul puudub küll riim) DRAAMA Draama ehk dramaatika iseloomustavad tunnused on dialoogivorm, remargid (autori märkused) ja see, et näidend (draamateos) on mõeldud eelkõige lavastamiseks. Proosateksti põhjal lavastatud näidendit nimetatakse dramatiseeringuks.
aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant. 21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. 28) Dramatiseering - eepilise teose draamavormis ümbertöötus. 29) Etendus - Etendus on lavastuse ühekordne esitus. Sama lavastuse iga etendus on ainukordne ja neid ei ole võimalik samal kujul taasesitada. 30) Lavastus - lavastamine; selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. 31) Stsenaarium - etenduse, saate, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand; filmi kirjanduslik käsikiri.
"Estonias" esietendus "Kratt" 1944. a 24. veebruaril Seda lavastust saadi mängida vaid neli korda Partituuri ainueksemplar ja orkestrimaterjal põlesid ära koos teatriga Õnneks olid "Vanemuises" alles teose klaviir ja orkestri partiid OOPERID "Barbara von Tisenhusen" valmis 1968.a juunis 1971. a valminud "Reigi õpetaja" saatus on olnud keeruline Tolleaegne riigiaparaat keeldus mitmel korral "Estoniale" teose lavastamiseks luba andmast Seepärast pidi ooper ootama esietendust kuni 1979.a Tubin on traditsioonidele toetuv helilooja Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne Üks olulisemaid jooni on minimaalse lähtematerjali leidlik arendamine, varieerimine Eriti suur meister oli ta polüfoonilises kirjaviisis Olulised väljendusvahend on intensiivne rütm 1985.a avati E.Tubina mälestustahvel
Komöödias lahendub konflikt õnnelikult, kusjuures probleemid, millest konflikt tekib, võivad olla võrdlemisi tõsised. Konflikt - on sündmusi liikuma panevaks jõuks, mis tõuseb näidendis kesksele kohale ja on teose ideelise sisu põhiline kandja. Kuuldemäng ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. Lavastus selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. Libreto vokaalmuusikalise (lava)teose tekst. Liturgiline draama Lugemisdraama lavastamiseks vähesobiv, juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. Miraakel pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. Monoloog - ehk üksikkõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka teise tegelase teis(t)ele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas siiski harva, peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks (nt Hamleti monoloog ,,Olla või mitte olla").
"Säärase mulgi'' lähtealuseks võib pidada anekdootlikku lugu tegelikkusest.1861.a ,,Perno Postimehes'' avaldati sõnum Saaremaa mehest, kes puuduliku kirjaoskuse tõttu ajalehes avaldatud soolahindadest valesti aru sai ja hulga otri tangudeks laskis teha. Loodetud suure kasu asemel jäi ta linnas naerualuseks. Koidula on aga seda juhtumit kasutanud oma teose teljena. 1880. a algul Kroonlinnas kirjutatud ja samal suvel III üldlaulupeol Tallinnas lavastamiseks mõeldud Koidula neljandal näidendil ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai'' oli küll tsensori luba, kuid ilmselt laulupeo korraldustoimkonna tahtel see siiski lavale ei jõudnud. Trükis ilmus see alles 1946.a ja esmavaatus oli 1953. a ,,Endla'' teatris. Kasutatud kirjandus: http://miksike.com/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/2teema/kirjandus/lydia_koidula.htm
EESTI ROMANTISM Lydia Koidula draamalooming & ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Näidendeid hakkas Lydia Koidula kirjutama peamiselt vajadusest anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. Eesti näitlejate teatrietendused just eesti publikule said alguse 1870. aastal, kui Vanemuise seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette Koidula esimene näidend naljamäng ,,Saaremaa onupoeg", mis oli küll mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid samas oli sellest palju Koidulapoolseid täiendusi ning kohandusi Eesti oludele. ,,Saaremaa onupoja" ettekandmise peakorraldaja oligi Lydia Koidula ise
Tragöödia sünd. Dramaatika olemus Tragos sokk+ ode laul (sokk autasuks või sokuohvrite järgi?) Dr on 1 kolmest ilukirjanduse põhiliigist. Draamateos kirjut tavaliselt teatris 6. sajandi keskpaigas eKr lisas poeet Thespis Dionysose pidustustel kooriettekandeile lavastamiseks, seega realiseerub kirjaniku, lavastaja, näitlejate, näitleja. See asus kooriga kahekõnesse dramaturgiline element! ...................................... ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid, rekvisiidid
Kuigi antud ooperit on raske mõista, siis oli lavasyaja suutnud väga hästi panna ka lava antud teost jutustama. Kõik lauljad olid kindalsti valitud oma tegelasega ka välimuse poolest sobima. Ni9melt oli mustalse ema tõesti emalik, suur ja pikkade juustega. Selline ehtne võimas naine. Trubaduur, kes ka ise oli mustalne oli samuti tumedama nahaga. Enim jäi aga silma see, kuidas lauljad pidasid vastu need pikad ooperid. Ja nagu Verdi ise on öelnud on antud teose lavastamiseks vaja 4 kõige paremat lauljat. Ma arvan, et selle põhjuseks on just see, et antud ooper sisaldab väga keerulisi ja pikki aariaid, mida iga laulja peab vastavalt enda tegelasel ka välja kandma. Minu lemmik tegelaseks oli trubaduuri ema Azucena. Ta nägi huvitav välja ja elas väga hästi enda rolli sisse. Samuti meeldis mulle ka tema puhul suur hääle ulatus. Nimelt oli ta suuteline laulma madalaid kui ka kõrgeid noote. Lemmik aariaks oli ,, Di quella pira,,
ajaloolised riided. Kuigi antud ooperit on raske mõista, siis oli lavastaja suutnud väga hästi panna ka lava antud teost jutustama. Kõik lauljad olid kindlasti valitud oma tegelasega ka välimuse poolest sobima. Nimelt oli mustlase ema tõesti emalik, suur ja pikkade juustega. Selline ehtne võimas naine. Trubaduur, kes ka ise oli mustlane, oli samuti tumedama nahaga. Enim jäi aga silma see, kuidas lauljad pidasid vastu need pikad ooperid. Ja nagu Verdi ise on öelnud on antud teose lavastamiseks vaja 4 kõige paremat lauljat. Ma arvan, et selle põhjuseks on just see, et antud ooper sisaldab väga keerulisi ja pikki aariaid, mida iga laulja peab vastavalt enda tegelaskujule ka välja kandma. Minu lemmik tegelaseks oli trubaduuri ema Azucena. Ta nägi huvitav välja ja elas väga hästi enda rolli sisse. Samuti meeldis mulle ka tema puhul suur hääle ulatus. Ta suutis laulda kõike nii väga kõrgeid kui ka üpriski madalaid noote. Lemmik aariaks oli ,, Di quella pira''
noor kuningas Ludvig II · Helilooja asus elama kuninga poolt kingitud villasse Münchenis · Mitmed õukonna kirjanikud kunstnikud ja muusikud polnud rahul valitseja armulikkusega Wagneri suhtes. · 1869. aastal heitis Wagner teist korda abielusse suure klaverimängija von Bülow`i lahutatud naisega. · Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad, oli Bayreuth. Bayreuth · Siia lasi helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri · Ürituse eesotsas olid Wagneri talendi austajad · Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud, mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks · 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed Wagneri ooperireform · Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav · Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav · Orkester paigutati orkestriauku · Võttis iga tegelase jaoks kasutusele
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat. Millest esialgu soovis kirjutada tragöödiat, kuid see kasvas liiga mahukaks (2osa) ja seda pole võimalik lavastada(liiga palju sündmusi). Mitmeid kordi on lavastatud Margareta ja Fausti armastuslugu. Idee teose kirjutamiseks sai ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada)
Loomulikult sõltub siiski kõik ka lauljatest, kui hästi suudavad nad meloodiat edasi anda nii, nagu helilooja seda mõtles. Kuidas ta seda täpselt mõtles, seda me tänapäeval loomulikult väga täpselt ei tea, kuid ma arvan, et midagi sellist võis see olla nagu selles ooperis. Lauljate tämber oli väga võimas. Nad olid väga tugevad ja hea oli kuulata. Enim jäi aga silma see, kuidas lauljad pidasid vastu need pikad ooperid. Nagu Verdi ise on öelnud on antud teose lavastamiseks vaja 4 kõige paremat lauljat. Ma arvan, et selle põhjuseks on just see, et antud ooper sisaldab väga keerulisi ja pikki aariaid, mida iga laulja peab vastavalt enda tegelaskujule ka lõpuni välja kandma. Kui aga lauldi kõik koos, siis suutis igaüks just enda hääle panna eristuma. Trubaduuri kuulata oli väga võimas, sest need meloodiad orkesti poolt ja väga omapäraste häältega lauljate poolt kõlas väga hästi ja uskumatult huvitavalt. Lava oli põnevalt üles ehitatud
nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks. PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG) Jumal ja kurat (Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma põhiolemuselt hea,ta ei soovi kellelegi halba ja kui eksib teelt, siis püüab end kohe parandada
lisanduvad pühendusluuletused, lastelaulud, rahvaluuleainelised ballaadid ja mõtterikkad loodusluuletused ("Miks sa nutad?", "Üürikene" "Ööbik"). Kroonlinna-perioodil muutusid Koidula luuletused raskemeelsemaks esile tulid igatsus kodumaa järele, soov saada maetud kodumaale ("Jutt", "Igatsus", "Enne surma Eestimaale") NÄIDENDID Näidendeid hakkas Koidula kirjutama praktilisest vajadusest, et anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. 1870 avaldas Koidula oma esimese näidendi "Saaremaa onupoeg", mis oli mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist. Koidula täiendas seda ja kohandas Eesti oludele. Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. Kuna "Saaremaa onupoeg" oli menukas, siis valmis samal aastal teine näidend "Kosjakased" (Jannseni jutustuse järgi). Mõlemad näidendid on jandid, kerged ja lõbusa sisuga näidendid, kus oluline koht on jämekoomikal.
Pariisis oli ka koomiline ooper.19.sajandi esimesel poole Prantsuse grand opera väljapaistvamaks heliloojaks oli Giacomo Meyerbeer, kelle tuntuim ooper on ’’Hugenotid’’. 15. Saksamaa – Mis oli teisiti võrreldes Itaalia ja Prantsusmaaga? Esimene romantiline Saksa ooper?Olulised nimed? Prantsuse ja Itaalia ooperiga võrreldes oli Saksamaa ooperielu halvas seisukorras,kuna sakslastel polnud piisvalt häid ooperisoliste ning lavastamiseks algupäraseid oopereid(tõlgiti Itaalia ja Prantsusmaa oopereid).Esimeseks romantiliseks Saksa ooperiks peeatakse E.T.A Hoffmann-’’Undine’’.Olulised nimed: Carl Maria von Weber,E.T.A Hoffmann,Richard Wagner. 16. Richard Wagner – Mis oluline? Juhtmotiiv? „Nibelungi sõrmus“? Harmoonia? On kõige rohkem mõjutanud 19.sajandi ooperiteatrit.Oli väga vastuoluline maailmavaadetelt.Võttis kasutusele juhtmotiivi-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus
Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, esemete, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi jms. Mõistukõne ülesanne on midagi esile tõsta või rääkida asjadest varjatult. Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. Dramaatika Dramaatika ehk näitekirjandus erineb proosast ja lüürikast kahe põhitunnuse poolest. Draamateosed ei ole mõeldud otseselt lugemiseks, vaid lavastamiseks. Seega saab lugejast vaataja ja kuulaja, kes jälgib näidendi lavalist ettekannet. Draamateose tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Selle kaudu antakse edasi teose tegevuslik ning kangelaste tunded ja mõtted. Lavalisusest tulenevad ka teised draamakirjanduse iseloomulikud jooned. Näidendid jagunevad vaatusteks (tavaliselt 3-5) ning need omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Stseenides näitlejate koosseis laval ei muutu.
elektri varastamise eest. Nüüd taipas Aarne miks tädi oli alati elektrikontrolli kartnud. /-/ Saatanlik päev. Aarne andis Kornelile alla. Käis vabandamas oma käitumise pärast ja tahtis, et koolis kõik korda saaks. Kornel solvas Aarnet, öeldes, et poisil puudub karakter. Et tema (Kornel) vastutab lõpuklassis õppivate eest, kes 5 kuu pärast ellu lähevad. /-/ Erandinimeste päev. Ando sai oma draamast üle ja tuli Peipsi äärest tagasi. Nad vestlevad. Hakati valmistuma Dürrenmati lavastamiseks. /-/ Lausa müstiline päev. Ando oli Aarnel külas. Aarne jutustas lugusid talle. Näiteks sellest kui ta oli 5 aastane. /-/ Esimene kevadpäev. Tädi Ida ütles Aarnele, et too peab ise endale süüa otsima hakkama. Põhjenduseks et iga inimene peab ükskord iseseisvaks saama. Õhtul kohtus Aarne Maiaga. /-/ Välgulöögi päev. Hommikul sai Aarne stereomeetrias kahe. Samuti Eda. Nad jäeti pärast tunde. Aarne nägi teda justkui esimest korda
varastamise eest. Nüüd taipas Aarne miks tädi oli alati elektrikontrolli kartnud. /-/ Saatanlik päev. Aarne andis Kornelile alla. Käis vabandamas oma käitumise pärast ja tahtis, et koolis kõik korda saaks. Kornel solvas Aarnet, öeldes, et poisil puudub karakter. Et tema (Kornel) vastutab lõpuklassis õppivate eest, kes 5 kuu pärast ellu lähevad. /-/ Erandinimeste päev. Ando sai oma draamast üle ja tuli Peipsi äärest tagasi. Nad vestlevad. Hakati valmistuma Dürrenmati lavastamiseks. /-/ Lausa müstiline päev. Ando oli Aarnel külas. Aarne jutustas lugusid talle. Näiteks sellest kui ta oli 5 aastane. /-/ Esimene kevadpäev. Tädi Ida ütles Aarnele, et too peab ise endale süüa otsima hakkama. Põhjenduseks et iga inimene peab ükskord iseseisvaks saama. Õhtul kohtus Aarne Maiaga. /-/ Välgulöögi päev. Hommikul sai Aarne stereomeetrias kahe. Samuti Eda. Nad jäeti pärast tunde. Aarne nägi teda justkui esimest korda.
varjunime Moliere, kirjutas komöödiaid ja oli ka lavastaja ning näitleja. 1659 lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised", mis oli väga menukas ja meeldis ka kuningale (Louis IV) ning seejärel kuulus Moliere´ile kuninga soosing. Kuid oma järgnevate komöödiate julge satiiriga vihastas Moliere vanameelseid ja vaimulikud ringonnad välja ning Päiksekuninga poolehoiust hoolimatta sai ta loa ühe oma kuulsaima näidendi ,,Tartuffe" lavastamiseks alles pea viie aasta pärast. Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. 1660. aastate keskel, loomingu kõrgperioodil, algas Moliere´il kopsuhaigus. Ta suri näidendi ,,Ebahaige" neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis. LOOMING Kümmekonna aastaga kirjutas Moliere hulga suurepäraseid komöödiaid, mida mängitakse teatrites edukalt tänapäevani. 1661-1673 ,,meeste kool", ,,naiste kool", ,,tartuffe", ,,don juan", ,,misantroop", ,,ihnus", ,,ebahaige"
klassikalise muusika põhiväärtused. Nende masendavate mõtete tulemusel valmis tal VI sümfoonia, milles on kasutatud dzässielemente ning kus kaasaegsete tantsude rütmid on omandanud groteskse väljenduslaadi. 1940-te aastate lõpus Tubina muusika ettekanded Eestis keelustati, sest keeldus tulemast Eestisse tagasi. Alles 1956.a. esitati Tallinnas Tubina V sümfoonia. 1959.a. tegi "Vanemuise" teater Tubinale ettepaneku "Krati" lavastamiseks, millega seoses Tubin taastas "Estonia" põlemisel hävinud "Krati" partituuri. 1961.a. astus Tubin Rootsi kodakondsusesse ning sama aasta lõpul külastas ta esmakordselt pärast Eestist põgenemist taas kodumaad viibides "Vanemuises" balleti "Kratt" esietendusel. "Krati" taaslavastamine Tartus ja VI sümfoonia ettekanne Tallinnas kujunesid oluliseks suursündmuseks Eesti muusikapubliku jaoks, kellele avanes esmakordselt Tubina loomingu sügavam tähendus ja selle sisulised väärtused
Sadda wakka solatango’’. “Säärase mulgi’’ lähtealuseks võib pidada anekdootlikku lugu tegelikkusest.1861.a ,,Perno Postimehes’’ avaldati sõnum Saaremaa mehest, kes puuduliku kirjaoskuse tõttu ajalehes avaldatud soolahindadest valesti aru sai ja hulga otri tangudeks laskis teha. Loodetud suure kasu asemel jäi ta linnas naerualuseks. Koidula on aga seda juhtumit kasutanud oma teose teljena. 1880. a algul Kroonlinnas kirjutatud ja samal suvel III üldlaulupeol Tallinnas lavastamiseks mõeldud Koidula neljandal näidendil ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai’’ oli küll tsensori luba, kuid ilmselt laulupeo korraldustoimkonna tahtel see siiski lavale ei jõudnud. Trükis ilmus see alles 1946.a ja esmavaatus oli 1953. a ,,Endla’’ teatris. Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled’’. Koidula põhiliseks luuležanriks on isamaaluule. Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagises
"Säärase mulgi'' lähtealuseks võib pidada anekdootlikku lugu tegelikkusest.1861.a ,,Perno Postimehes'' avaldati sõnum Saaremaa mehest, kes puuduliku kirjaoskuse tõttu ajalehes avaldatud soolahindadest valesti aru sai ja hulga otri tangudeks laskis teha. Loodetud suure kasu asemel jäi ta linnas naerualuseks. Koidula on aga seda juhtumit kasutanud oma teose teljena. 1880. a algul Kroonlinnas kirjutatud ja samal suvel III üldlaulupeol Tallinnas lavastamiseks mõeldud Koidula neljandal näidendil ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai'' oli küll tsensori luba, kuid ilmselt laulupeo korraldustoimkonna tahtel see siiski lavale ei jõudnud. Trükis ilmus see alles 1946.a ja esmavaatus oli 1953. a ,,Endla'' teatris. 6 SUHTED KULTUURITEGELASTEGA Koidula ja Fr.R.Kreutzwald On teada, et Lydia Koidulat on huvitanud Fr.R.Kreutzwaldi looming. Algul, et saada täpsemat
Ent peagi algasid heliloojavastased intriigid. Mitmed õukonna kirjanikud kunstnikud ja muusikud polnud rahul valitseja armulikkusega Wagneri suhtes. Kuningat süüdistati riigi rahatuuldeloopimises. Wagner pidi lahkuma. Taas asus ta elama Sveitsi. 1869. aastal heitis Wagner teist korda abielusse Bülow' suure klaverimängija lahutatud naisega. Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad, oli Bayreuth. Siia lasi helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri. Ürituse eesotsas olid Wagneri talendi austajad. Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud, mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks. 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed. Kõik oli siin suurejooneline ja ülev. Teatri ette oli püstitatud kuningas Ludvig II kuju. Avaetenduseks oli määratud "Nibelungide sõrmus". Etendus kestis neli õhtut. Ooperis oli 33 tegelast, millisteks olid jumalad, kääbused, hiiglased ja inimesed.
See rahutus on omane 1848 -- 49 aasta Saksamaa noorusele, revolutsiooni sündmuste keerises. Eelpool nimetatud 3 ooperit lavastusid mitmel pool Saksamaal -- Dresdenis, Berliinis, Hamburgis ja ka Riias. Edu oli näiline. Nende lavastustega kasvas Wagneri veendumus: uued kunstilised suunad ja mõtted vajavad uusi lavastajaid, dirigente, lauljaid, publikut. NEID POLNUD! 1843 pakuti Wagnerile dirigendi kohta Dresdenis, samuti oleks tal olnud võimalus ooperite lavastamiseks. Pariisi viletsusaastate järel avanes normaalne arenguvõimalus -- suurepärane orkester, lauljad, ooperimaja. Igaüks oleks sellega rahuldunud, TEMA AGA... ...uus Wagner -- MÄSSAJA · Võitles selle eest, et Dresdenisse maetaks Londonis surnud Weberi põrm. Süüdistas valitsust, et kunstnik pidi lahkuma kodumaalt halva majandusliku olukorra tõttu. · 1846 Kandis ette Beethoveni 9. sümfoonia, mis varem oli läbikukkunud,
summasid Wagneri võlgade tasumiseks ja elujärje sisseseadmiseks. Siin tõi Wagner 1865. aastal lavale oma ooperi "Tristan ja Isolde". Ent peagi algasid heliloojavastased intriigid. Mitmed õukonna kirjanikud kunstnikud ja muusikud polnud rahul valitseja armulikkusega Wagneri suhtes. Kuningat süüdistati riigi raha tuuldeloopimises. Wagner pidi lahkuma. Taas asus ta elama Sveitsi. Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad, oli Bayreuth. Siia lasi helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri. Ürituse eesotsas olid Wagneri talendi austajad. Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud, mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks. 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed. Kõik oli siin suurejooneline ja ülev. Teatri ette oli püstitatud kuningas Ludvig II kuju. Avaetenduseks oli määratud "Nibelungide sõrmus". Etendus kestis neli õhtut. Ooperis oli 33 tegelast, millisteks olid jumalad, kääbused, hiiglased ja inimesed
"Säärase mulgi'' lähtealuseks võib pidada anekdootlikku lugu tegelikkusest.1861.a ,,Perno Postimehes'' avaldati sõnum Saaremaa mehest, kes puuduliku kirjaoskuse tõttu ajalehes avaldatud soolahindadest valesti aru sai ja hulga otri tangudeks laskis teha. Loodetud suure kasu asemel jäi ta linnas naerualuseks. Koidula on aga seda juhtumit kasutanud oma teose teljena. 1880. a algul Kroonlinnas kirjutatud ja samal suvel III üldlaulupeol Tallinnas lavastamiseks mõeldud Koidula neljandal näidendil ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai'' oli küll tsensori luba, kuid ilmselt laulupeo korraldustoimkonna tahtel see siiski lavale ei jõudnud. Trükis ilmus see alles 1946.a ja esmavaatus oli 1953. a ,,Endla'' teatris. Suhted teiste rahvuslike tegelastega Koidula ja Fr.R.Kreutzwald On teada, et Lydia Koidulat on huvitanud Fr.R.Kreutzwaldi looming. Algul, et saada täpsemat
ja mõtestame tegelikkust, nt loodus/kultuur, mees/naine, oma/võõras jne. Paari liikmed on vastandlikud. 47. Mida tähendavad näidend, lavastus, etendus? Kasutage neid mõisteid korrektselt lauses. - näidend draamatekst, kirjanduslik tekst - lavastus teatrikunsti teos, sageli põhineb näidendil - etendus lavastuse üks esituskord 48. Milles ja kuidas avaldub draamatekstide suunatus teatrile? - Draama (näitekirjandus) on suunatud teatrile, mõeldud lavastamiseks. Draamal on printsiibis kaks võimalikku olemisviisi ja elukeskkonda: kirjandus- ja teatriväljal. 49. Mis on draamakirjanduse põhitunnused? Tooge näiteid, sh tekstidest, mis loetletud tunnustele täielikult ei vasta. Draama põhitunnused (peale seose teatriga): - tegevuslikkus (kr drama tegevus); Aristotelesel üks jäljendamise viis, kus jäljendatakse ,,kõiki jäljendatavaid tegevuses olevatena ning toimivatena". - dialoogilisus - lugu (narratiiv)
Kosja-kassed''. "Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''. Koidula dramatiseeringus olid tulipunkti tõstetud taas armastusabielu ja hariduse probleemid, kuid olulisemgi oli ärkamisaja radikaalsemate ideede kuulutamine. 3.juunil 1871. a esietendus ,,Vanemuise'' seltsis Koidula lavastuses tema algupärane komöödia ,,Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango''. 1880. a algul Kroonlinnas kirjutatud ja samal suvel III üldlaulupeol Tallinnas lavastamiseks mõeldud Koidula neljandal näidendil ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai'' oli küll tsensori luba, kuid ilmselt laulupeo korraldustoimkonna tahtel see siiski lavale ei jõudnud. Trükis ilmus see alles 1946.a ja esmavaatus oli 1953. a ,,Endla'' teatris. 6. Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus"
täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina nishides asuvad jumaluste kujud. Templiehitise kerakuju on otseselt seotud Rooma kosmoloogiaga: Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni. Olid mõeldud eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Colosseum oli antiikaja suurim amfiteater. Välissseinad kaunistatud poolsambaid meenutavad kreeka eeskujud. Esimesed 4 istmerida olid marmorist, mis olid mõeldud ülikutele, kusjuures keiser koos oma kaaskonnaga istusid areeni servas kõrgemale tõstetud kohale. 4-dal korrusel olid sammaskäigud, mille külge kinnitati ületõmmatud lõuendist nn. päikesepurjed. Areeni all asusid müüritud käigud ja loomapuurid, trepiuksed avanesid otse areenile.
1662 on Moliere 40, abiellub oma tütrega, kes on paberil ema õde, ,,Naiste kool" on menukas, Moliere saab aastatoetust kuningalt 1664 sünnib Moliere'il esimene poeg, ristiisaks on Louis XIV, ilmub ,,Tartuffe", lavastatakse ühes vaatuses, Moliere poeg sureb, sünnib veel üks tütar 1665 on Moliere'l verejooks kopsus, põeb tiisikust, on raskelt haige, elab perest lahus, kirjutab ,,Arst vastu tahtmist", ,,Misantroop", ,,Ihnus", taotleb luba ,,Tartuffe" lavastamiseks, kirik on vastu 1669 lavastatakse ,,Tartuffe" täielikult 1670 kuninglikud pidustused, ,,Suurejoonelised armastajad" - Louis XIV tantsib ka, ,,Kodanlasest aadlimees" 1672 on Moliere 50, ,,Õpetatud naised", lepib oma perega, sünnib veel üks poeg, kes aga sureb 1673 ,,Ebahaige", Moliere ise mängib selles ka, IV korral mängimisel verejooks, sureb sama päeva õhtul 2. Ülevaade Moosese I raamatust Pilet 17 Voltaire'i, Rousseau' ja Diderot' elu ja ülevaade loomingust; Vabalt
Seneca ise pidas end näitlejaks, muusikuks. 12 raamatut dialooge: nt ,,Vihast", ,,Õnnelikust elust", ,,Elu lühidusest", ,,Lohutusest", ,,Meelekindlusest" ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele" e. K. 1996, 2008 ) Tragöödiad: ,,Medea", ,,Phaedra", ,,Hercules", ,,Oedipus", ,,Agamemnon" Menippose satiir ,,Jumaliku Cladiuse kõrvitsakssaamine" Tragöödiad olid väga verised, ilmselt ei olnud mõeldud lavastamiseks. Vaadetelt elu on ettevalmistus surmale. Propageeris pidevat enesetäiustamist, inimeste võrdsust. Ainus, mis inimese enda oma on, on tema aeg.. tuleb väga jälgida, kellele ja millele oma aega anda. Iseloomustab lausete lühidus, pika perioodi vältimine. 48. Millest räägib Lucanuse teos ,,Pharsalia" e ,,Bellum civile"? Peateos: ,,Kodusõjast" e ,,Pharsalia" 10 raamatus, mille süzeeks oli Caesari ja Pompeiuse vaheline kodusõda. 49
Vaaraode austamiseks valmistati elusuuruses skulptuure, või isegi suuremaid nende austamiseks, kus neid kujutati väärikate ja rahulikena, kas istuvatena või astuvatena. 6)Kreeka vs Rooma teatriehitised. Mõlemad tegid amfiteatreid, mis rajati nõkku, et loodus tekitaks ruumi ümber teatri, seal oli hea akustika. Amfiteatrid olid mõeldud esmajoones gladiaatorite võitluste pidamiseks ning merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Roomas Colosseum. Kreekas Dionysose teater(4saj. eKr). Epidauros(3saj. eKr): Skeene lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. 7)Kreeka vs Rooma skulptuur ja relieef. Kreeklased armastavad kõrgkvaliteetset relieefi. Relieef oli neil peaaegu nagu skulptuur, väikene sarnasus Egiptuse skulptuuriga. Mehed alasti, naised riides. Riided ja juuksed olid detailselt toodud. N: Myroni "Kettaheitja" oli kuulus, seal oli hästi
idee muistse Lombardia sõjakas heroika mõjuvalt edasi. Ristisõdijate ja kaasaegsete itaallaste ühist saatust sifreeriv mõte jõudis rahvani ning teos sai tuntuks kogu maal. Ent austerlasedki ei tukkunud, vaid protesteerisid ägedalt tegevustikku lülitatud religioossete rongkäikude ja palvetamiste vastu. Kuigi Verdi nõutud ümbertegemistest kategooriliselt keeldus, saavutas diplomaaditalendiga Merelli lavastamiseks siiski loa juhul, kui "Ave Mariale" uus tekst kirjutatakse. Tsensuuriga toimunud kokkupõrge sai laialdaselt teatavaks ning esietenduse päeval, 11. veebruaril 1843. piiras tormitsev rahvamurd "La Scalat" juba kella kolmest alates. Nii nagu "Nabuccot", nii kroonis ka "Lombardlasi" silmapaistev edu. Ooperi esitamisega kaasnesid poliitilised demonstratsioonid, ristisõdijate lõpukoorist sai rahva silmis itaalia vabadusvõitluse muusikaline sümbol ning vaimukandjad lausa keesid vihast ehkki
rõhuti aga sellele, et kunstiteos kui objekt pole mitte ainult materiaalne vaid ka mentaalne ja kontseptuaalseid struktuure sisaldav . Kontseptuaalne fotograafia on tüüp fotograafiat, mis illustreerib ideed. Kigi kontseptuaalne fotograafia tuleneb Kontseptuaalsest kunsti liikumisest 1960ndatel. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet metoodika või zanri kirjeldamisel. Metoodikana on kontseptuaalne fotograafia tüüp mis on mõeldud ideede lavastamiseks. Kontsept on eelarvamustega, ja kui see on edukas, siis mõistetav tervikliku pildina. Seda on kõige rohkem näha reklaaminduses ja illustratsioonides kus pilt kordab pealkirja või kutsuvat lauset, mis sellega kaasneb. 1960ndate ja 1970ndate kontseptuaalne kunst hõlmas tihti fotograafiat dokumentides, üürikestes skulptuurides või tegevustes. Kunstnikud ei kirjeldanud end kui fotograafid, nt Edward Rausha ütles ,, Fotograafia on minujaoks ainult mänguväljak. Ma ei ole fotograaf
Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina niššides asuvad jumaluste kujud. Templiehitise kerakuju on otseselt seotud Rooma kosmoloogiaga: Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas – päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni. Olid mõeldud eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Colosseum oli antiikaja suurim amfiteater. Välissseinad kaunistatud poolsambaid meenutavad kreeka eeskujud. Esimesed 4 istmerida olid marmorist, mis olid mõeldud ülikutele, kusjuures keiser koos oma kaaskonnaga istusid areeni servas kõrgemale tõstetud kohale. 4-dal korrusel olid sammaskäigud, mille külge kinnitati ületõmmatud lõuendist nn. päikesepurjed. Areeni all asusid müüritud käigud ja loomapuurid, trepiuksed avanesid otse areenile.
dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas 1906 - kutselise teatri sünd Eestis "Tuule pöörises" Vanemuine, suurimad kutselised teatrid - Endla , Estonia , Vanemuine,Tallina linnateater . Teater arvati vanasti patune olevat , kuna seal öeldi välja tõde , kajastasid elu , seepräast ei lastud naistel mängida. Naisosi mängisid mehed.Dramaatika ei ole mõeldud lugemiseks( sellepoolest erineb teistest liikidest). Eesmärk on lavastada, mõeldud lavastamiseks , hakkab nö laval elama. ( va Goethe "Faust"). Dramaatika sai alguse rituaalsetest mängudest. Saab alguse antiikkunstist, kus veinijumala Dianysose auks korraldari pidustusi. Tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Näidendid jagunevad vaatuseteks(3-5) ning need omakorda stseenideks(lavali9ne koosseis ei muutu).Näidendites puuduvad autori kõne , kirjeldused, jutustus.Seda asendavad remargid(autori selgitus).Draamateose sündmustik areneb tavaliselt põhikonflikti ümber ning
sellise jumala poole õudusega. ,,Vaenulikud vennad" tema esimene näidend truu jäljendamine. Selle näidendi võttis oma repertuaari Moliere 1664. aastal. Võttis selle avansiks, lootuses, et Racine'ist kasvab tragöödiakirjanik. ,,Aleksander Suur" tema teine näidend, sellega kaasnes skandaal. Tekstiliselt suured Corneille'i mõjud. Etendus jälle Moliere'i juures, esietendus 1665. aastal. Moliere trupp oli seda asunud tegema suure innuga, trupp oli teinud selle näidendi lavastamiseks ebatavalisi rahalisi kulutusi. Racine ei jäänud rahule näidendi mänguga. Selles mängus tema arust liiga vähe pateetikat, intonatsioonid meenutasid liialt tavakõne. Hotel de Bourgogne'ile annab selle hoopis lavastada pärast Moliere'i esietendust. Võtab Moliere teatrist Teresa DuPark'i kaasa, andekas näitleja, Moliere ja Racine suhted alatiseks rikutud. Suhe Teresaga. Ta käitus küll inetult, kuid arvestus oli õige
Nende teoste põhiideed kannab kodumaa kaotuse traagika. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. Pilet 21 Dramaatika olemus Dramaatika ehk näitekirjandus erineb proosast ja lüürikast kahe põhitunnuse poolest. Draamateosed ei ole mõeldud otseselt lugemiseks, vaid lavastamiseks. Seega saab lugejast vaataja ja kuulaja, kes jälgib näidendi lavalist ettekannet. Draamateose tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Selle kaudu antakse edasi teose tegevustik ning kangelaste tunded ja mõtted. Lavalisusest tulenevad ka teised draamakirjanduse iseloomulikud jooned. Näidendid jagunevad vaatusteks (tavaliselt 3-5) ning need omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Stseenides näitlejate koosseis laval ei muutu.
lisanduvad pühendusluuletused, lastelaulud, rahvaluuleainelised ballaadid ja mõtterikkad loodusluuletused ("Miks sa nutad?", "Üürikene" "Ööbik"). Kroonlinnaperioodil muutusid Koidula luuletused raskemeelsemaks esile tulid igatsus kodumaa järele, soov saada maetud kodumaale ("Jutt", "Igatsus", "Enne surma Eestimaale") NÄIDENDID Näidendeid hakkas Koidula kirjutama praktilisest vajadusest, et anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. 1870 avaldas Koidula oma esimese näidendi "Saaremaa onupoeg", mis oli mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist. Koidula täiendas seda ja kohandas Eesti oludele. Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. Kuna "Saaremaa onupoeg" oli menukas, siis valmis samal aastal teine näidend "Kosjakased" (Jannseni jutustuse järgi). Mõlemad näidendid on jandid, kerged ja lõbusa sisuga näidendid, kus
Tervikuna asi on sordiini all. Stalin täielikult igapäevaellu tagasi ei tulnud. Pikemas perspektiivis Brežnevi selline lähenemine oli mõistlik. Haritlased 60ndate keskel, II poolel arutasid selle küsimuse üle väga tõsiselt ja kardeti, et Stalin kohe rehabiliteeritakse. Brežnevi ajal jätkub ühiskonna vaimuelu kontrollimine. Nn riikliku tellimuse juurutamine kunsti ja kultuuri vallas- tähendas seda, et nii filmide tegemiseks, teatrietenduste lavastamiseks, kirjanduse välja andmiseks, pidi olema tellimus olemas. Brežnevi ajal pannakse paika ka teatud temaatika, mida viljeledes oli võimalik tellimust saada- kolm olulist valdkonda. Ajaloolis-revolutsiooniline mineviku käsitlemine; sõjalis-patriootiline; kaasaja tootmisalane temaatika. Oluline oli ka Oktoobrirevolutsiooni aja käsitlemine. Tootmisalane temaatika oli väga tähtis, seda soodustati. See otsapidi mõjutas ka teadust
siseelu kujutamine. · Tegelaste kujutamisel kasutatakse erinevaid võtteid: 1. Kõnekoomika- Tiit Piibeleht 2. Situatsioonikoomika- Andrus Kivirähk ,,Kalevipoeg" · Kooliteater- Tiit Sukk, Ott Aardam · Endla 1911, Ugala 1920, Vanemuine 1906 Dramaatika ehk näitekirjandus erineb proosast ja lüürikast kahe põhitunnuse poolest. Draamateosed ei ole mõeldud otseselt lugemiseks, vaid lavastamiseks. Seega saab lugejast vaataja ja kuulaja, kes jälgib näidendi lavalist ettekannet. Draamateose tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Selle kaudu antakse edasi teose tegevustik ning kangelaste tunded ja mõtted. Lavalisusest tulenevad ka teised draamakirjanduse iseloomulikud jooned. Näidendid jagunevad vaatusteks (tavaliselt 3-5) ning need omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Stseenides näitlejate koosseis laval ei muutu. Monoloog-Hamlet Olla või mitte olla
annaabi.ee 
