Režii – lavastuse või filmi kunstiline juhtimine Fiktsionaalne aeg võib olla ”tihedam” kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini. Misantseen – näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Esimesed lavastajad: A.Antoine, O.Brahm, J.T.Grein, Stanislavski: Tšehhovi „Kajakas“ oli läbimurdeline lavastus. Põhijooned: ansamblimäng, realism, maagiline „kui“ Eesti esimene lavastaja Karl Menning, moodsale lavastajateatrile pani aluse Voldemar Panso Lavastaja 3 põhiülesannet: töö tekstiga ja näitlejatega, eri komponentide kokkupanek Väine režii – töö lavaruumi ja liikumisega; Sisemine režii – töö tegelase siseelu ja lavastuse kontseptsiooniga Atmosfääf – sünnib komponentide koosmõjust(2 põhikomponenti – nähtav ja kuuldav) Stsenograaf – teatri kunstnik; Stsenograafia – lavastuse visuaalne ja ruumiline lahendus Karakter – üks tegelasekontseptsioon, st teatud tüüpi tegelane
Palju erinevaid hääli, kes annavad oma teemasid, aga ei koondu selgeteks üksusteks. Tihedalt struktureeritud näidendid, fikseeritud tekstid. Dialoog on katkendlik tegelased jätavad kõne pooleli, paljud räägivad korraga. Konflikt ja tegevus on mitmeplaanilised, pole selgepiiriliselt vastanduvad. Keskne dramaatiline sündmus taandub. Vähe väliseid tegevusi. Näidendeil pole üheseid tõlgendusmudeleid. Eesti lavastajad I kutseline lavastaja oli K. Menning (Vanemuine). Moodsale lavastajateatrile pani aluse V. Panso. Eestis paneb lavastaja end autori kohale, leiab oma originaalsed tõlgendused ka klassikas ja teostab need. Kaasaegne repertuaariteater Eestis: · Loomenõukogu annab kogu teatrile kunstilise taseme ja suundade osas nõu, kinnitab lavastatavaid tekste, kiiranalüüs pärast kontrolletendust. · Kirjandustuba valib tekstid ja töötab nendega, tekstiraamatud, kavalehed, pressitekstid jms
annaabi.ee 
