kus ma töötasin olid väga karmid ja ranged tingimused, seega see, et kui ma ise käisin selles ettevõttes, olles selle ettevõtte siseklient, sain ma sealt alati korrektse ja abivalmi teeninduse. See motiveeris mind suurel määral. Teenindasin ise ka kõiki kliente, kaasaarvatud sisekliente, väga hästi. Alustasin alati vestlust sõbraliku "Tere!" või "Tere, nii meeldiv teid jälle näha siin.." ja lõpetasin teenindamise viisaka "Kõike head" või "Kohtumiseni" lausumisega. Kokkuvõte Tuleb armastada oma tööd, siis sellega kaasneb ka hea klienditeenindamine. Kuna klientide jaoks teenindaja ongi firma, siis tuleb oma ettevõttest jätta parim mulje. Seega tuleb alati anda endast parim ka sisekliendi teenindamisel, sest sellest võib olulisel määral oleneda ettevõtte maine ja tulevik. Vastasel juhul võib oodata ettevõtet suur allakäik. Viidatud allikad 1. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker. 2. Tschohl, J. 1997
võlaõigus Obligatsiooniõigus Obligatsiooniõiguse subjektid: 1) Creditor 2) Deebitor Objektid (sooritus): 1) Dare 2) Jne Lepingust tulenevad obligatsioonid: 1) Leping sõlmitakse asja üleandmise (reaalne) 2) Teatud sõnade lausumise (verbaalne) 3) Kirjalike teatud dokumentide (literaalne) 4) Üksmeele teel (konsensuaalne) Verbaalsed lepingud: 1) Stipulatio – stipulatsioon (pidulike vormelite lausumisega tehing) 2) Dotis dictio – kaasavara lubamine 3) Operarum promissio – töö lubamine Literaalsed lepingud: Expensilatio – sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga Reaalsed lepingud: Mutuum – muutlaen (muu asi teises vääringus) Commodatum – pruuklaen (laenamine sõprade vahel, ei olnud tasuline)
10 imeruttu". Igal juhul pole aastad lennanud tühjalt, see, mis on kogutud, jääb kestma ja kaitsma lapsi kurjuse eest. ,,Ühel viivul vikervalgel täidab ka lasteluule kodu- ja käsiraamatu rolli. Raamatu välisilme ei ole nii mitmevärviline kui sisu seda eeldaks, Piret Raua pildid on ilusad, aga nad mõjuksid palju efektiivsemalt värvilistena. (Krusten, 1999) Juba kogumiku avatsüklid oma lahke, ajuti loitsulise lausumisega esindavad Ellen Niidu titakirjandust selle klassikalises headuses. Kasvamise rõõmsat tööd nii inim- kui loomalaste tegemiste kaudu vahendab mahe huumor (,,Väike roosa põrsapoju"), saateks sekka mõni õpetussõna. Edasi juhatavad keele-ja sõnamängulised vigurlood kätte teeotsa kauni emakeele kõlamaailma, kus iga täht teeb häält (,,Laul lugemisest"). Aastaring suubub valimiku kokkupanus jõuluootusesse, mida vahendavad kõige paremas mõttes krestomaatiliseks muutunud jõulusalmid
mõistest.Vanemal ajal kujutas Rooma eraõigus endast lahutamatut osa roomlaste õigusest üldse. Nimetati seda kviriitlikuks õiguseks. Sel perioodil oli Rooma väike põllumajanduslik riik, milles oli kogukondlikku omandit ja eraomandit. Perekond oli suletud tervik ja pereisa piiramatu võimu all. Sellele vanimale ajale on iseloomulik formalism. Õiguslikud tehingud sõlmitakse kehtetuse ähvardusel teatavate sõnade lausumisega koos kindlate tegude ja rituaalidega. Teatav sümboolika, käsi on võimu sümbol. Naine mehe võimu all. Puudutada kepiga asja tähendas väita oma õigust sellele asjale. Nii formalism, kui ka sümbolid olid vajalikud selleks, et tagada tõendite säilimine ligikondsete mälus. Sellest oli ka tingitud tehingute sõlmimine avalikkuse ees, peamiselt rahvakoosolekutel. Õiguslikud instituudid püsivad pikka aega muutumatuna. Alates III sajandist e
Kreeka sõna aletheia – tõde – on pärit verbitüvest lethein, mis tähendab – varjule jätma. Eesliide a- tähendab eitust, ilmaütlemist. Aletheia on niisiis – varjamatus, varjujäämatus. Selles tõesusekäsituses on eeldatud, et igasuguse ilmsuse, varjamatusega käib koos varjulejäämine, varjamatus on määratletud oma vastandi kaudu. Kõige varasemates tekstides, mis kreeka keeles meieni on jõudnud, esineb see sõna veel peamiselt seoses kõnelemisega, lausumisega. Tõde kirjeldatud tähenduses ei ole siin veel omistatud asjadele endile, vaid seda on mõistetud omadusena, mis võib kuuluda kõnelemisele. Tõtt kõnelda – see tähendab ütelda ilmset mittemidagi varjule jätmata ja selle kaudu moonutamata. Vastand sõna oli – pseudos. Kuid üsna varakult hakatakse sõna alethes kasutama ka asjade endi, teisiti üteldes, oleva enda iseloomustamiseks. See osutab oleva vastavale käsituse viisile – olevat mõistetakse ilmsusesse,
rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus, luuletuse ,,Sküüdid" jm. II PILET 1. Maailmaloomismüüdid erinevates piirkondades kes loob, millest loob ja kuidas loob (3 omal valikul) 2. Modernistlik proosa (valida 1 autor ja teos), nt Hamsun, Joyce, Kafka, Hesse, Bulgakov, ,,kadunud põlvkond" - Remarque v Hemingway Vastused: · Egiptus: Loojajumalaks Ra, kes varjab end ürgkaose Nuni vetes. Ra aevastusest tekivad uued jumalad. Lausumisega loob Ra kõik muu + Maati (tõe- ja õiguse jumal) India: Brahma loob kõik, (k-a aeg) esialgseks meditatsiooniperioodiks oli öö, tekkis uus loomeprotsess (päike ja tähed) Hiina: Kaost sisaldav muna, peajumal Pan Gu lööb katki, munavalgest taevas, rebust maa, jumala kehaosadest maailm, jumala kirpudest inimesed, jumala juustest taimed · E.M.Remarque Õppis katolikus toomkoolis väga hästi ja unistas
bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.5 Nendest on täpsemalt juttu referaadi osas, mis puudutab omandiõiguse sisu. Meie töö koosneb kuuest peatükist, milles esimeses anname lühikese ülevaate Rooma õiguse olulisematest õiguseallikatest: ____________________ 3 Õiguslikud tehingud sõlmiti Roomas kehtetuse ähvardusel teatavate sõnade lausumisega koos kindlate tegude ja rituaalide sooritamisega. Käsi (manus) oli võimu sümbol ning puudutada kepiga asja tähendas väita õigust sellele asjale. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, lk 22 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik 2 1960 lk 13-14 3 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33 4 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33-34 5 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110-112
annaabi.ee 
