Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid: - lokutiivne akt ehk väljendus – lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja - illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt – väitmine, küsimine - perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt – tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: - lausumisakt – häälikute lausumine, moodustades nii sõnu - propositsiooniline akt – viitamine, preditseerimine - illokutiivne akt – eesmärgi taotlemine Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus, taotlus), komissiivid (nt lubadus, ähvardus), ekspressiivid (nt tänuavaldus, vabandus), deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine). Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip
Kõneaktiteooria Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid: 1) lokutiivne akt ehk väljendus lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja 2) illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt väitmine, küsimine 3) perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1) lausumisakt häälikute lausumine, moodustades nii sõnu 2) propositsiooniline akt viitamine, preditseerimine 3) illokutiivne akt eesmärgi taotlemine Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus, taotlus), komissiivid (nt lubadus, ähvardus), ekspressiivid (nt tänuavaldus, vabandus), deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine). Kooperatiivsusprintsiip
• illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine jms • perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu (nim ka efekt) – tagajärjed, mida akt esile kutsub John Searle • Süstematiseeris Austini mõtted. • Raamatus “Speech Acts” (An essay in the philosophy of language) 1969 defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: – lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad (utterance act, lausumisakt) – viitab ja preditseerib (propositsiooniline akt) – taotleb mingit eesmärki (illokutiivne akt) nt küsimus, palve, väide Searle jagas kõik lausungid viide tüüpi: (I) representatiivid, näit väitmine, järeldamine (K(kõneleja) seob end propositsiooni tõeväärtusega). (II) direktiivid, näit küsimus, taotlus (K püüab mõjutada Vastuvõtjat tegema A). (III) komissiivid, näit lubamine, ähvardamine, ettepanek (K seob end millegi tulevikus juhtuvaga).
annaabi.ee 
