mets).Soojenenud õhuosakesed muutuvad vihmaga,jäävihm koos vihmaga).Langemise juures. gradient. võrreldes naaberosakestega võrreldes iseloomu järgi: laussademeiks (lausvihm, Õhu jahtumist adiabaatilisel tõusmisel uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, kergemaks ja surutakse ülespoole.Peagi 2) Mittehügroskoopsed osakesed iseloomustab temp.adiabaatiline
ületab õhu takistuse,siis langevad nad maapinnale:vihma,lume,rahe,teralume,uduvihma,lumekruupide,jäävihma,jm.kujul.Tekkemine:pi lveosakesed suurenevad:kondensatsiooni teel,sumblimatsiooni teel,ühinemise teel,gravitatsioonelise koagulatsiooni teel.Liigid:Agregaatoleku järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lumi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi sademeteks(lumelörts,rahe koos vihmaga,jäävihm koos vihmaga).Langemise iseloomu järgi: laussademeiks (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts), hoogsademeiks (äikesevihmapilv: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe).Veel võib liigistada: massisiesteks, frondisademeteks. Kondensatsioon: on auru muutumine gaasilisest olekust veeks.Mida väiksem on piisk,seda kumeram on ta pind. Kumerama pinna kohal on veeauru rõhk suurem. Kõrvuti asetsevad erineva