bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta (Aastaraamat Mets 2013). SMI ja lausmetsakorraldusega saadud andmed, mis iseloomustavad sama tunnust, on küllaltki erinevad. Tegemist ei ole üldjuhul veaga, vaid erinevus tuleneb metoodikast. SMI on objektiivne, kus suurem osa näitajatest saadakse instrumentaalse mõõdistamise tulemusena, kuid tulemusi võivad mõjutada osavalimi suurusest tulenevad esindusvead. Lausmetsakorraldus on suhteliselt tugeva subjektiivse varjundiga, sest osa näitajaid määratakse silmamõõduga ja metsakorraldajat võivad mõjutavad eelmise inventuuri andmed. Lisaks sellele on lausmetsakorralduse andmed on üldjuhul keskmisena viis aastat vanad, kuid SMI annab igal aastal metsadest uue, kogu riiki hõlmava andmestiku. Peamised erinevused 4 kahe metoodika vahel tulenevad mõõtetäpsusest ja erinevatest arvutusvalemitest. SMI
Eesti metsade kogupindala oli 2017. a. 2,33 milj. ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. Eestis on sel moel metsi inventeeritud alates 1999. aastast. Enne 1999. a. kasutati metsade lausinventeerimist (lausmetsakorraldus) ja seda tehakse paralleelselt SMI-ga ka tänapäeval (andmed kajastuvad metsaregistris). Seisneb metsade laustakseerimises (lausmõõdistamises). SMI kasutusele võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga ka lausmetsakorraldust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Riik vajab aga metsanduse reguleerimiseks, suunamiseks ja
annaabi.ee 
