"lauskihina" - 1 õppematerjal

Taimekasvatus

Vajavad väetamist. b) kamar-leet-gleimuld (LkG) ­ moodustub leetumise ja gleistumise tulemusel Lõuna- Eesti aladel. pH 2-5, N 0,1%, P ja K <10 mg. Mullad võivad olla Al rikkad (1-60mg). Need mullad sobivad pärast kuivendamist ja väetamist rohumaa mullaks. c) turvastunud leet gleimuld (LG) ­ moodustub leetumise, soostumise ja gleistumise tagajärjel. On alaliselt märjad. Pindmine kiht pruunikas või must turvastunud kiht, selle all pesadena või lauskihina gleikiht. pH 2-5, N alla 1%, P ja K 1-8 mg/100g mullas. Rohumaid tuleb kuivendada, väetada. Kasutatakse kas kultuurrohumaana või juurviljade kasvatamiseks. 8) Soomullad a) madalsoomullad (M', M'',...) ­ taimestik roheline. Mulla pindmine kiht pruunikas või must orgaaniline aine, mis on hästi lagunenud. Mullad on niisked või märjad, huumuse ja N rikkad, pH 4-6. pärast kuivendamist ja mineraalväetistega väetamist sobivad rohumaadeks b) siirdesoomuld (S) ­ neid on 10% Eesti muldadest