Arutlemine analoogia põhjal: } Omaduste ülekandmine objektide sarnasuse põhjal: } Järeldusskeem: ◦ Eeldused (e. teada olevad faktid): Kui objektil A on attribuudid a, b, c ja d Ja objektil B on attribuudid a, b, c ◦ Järeldus : Siis on tõepärane, et ka objektil B on attribuut d. Lause esitab teadmist, mis võib olla tõene või väär. Lauseid tähistame lauseloogikas lausemuutujatega: • Term tähistab objekti, mis sisaldub väites • Term omab tõeväärtusest erinevat väärtust: täisarv, nimi, kaardimast jne Termide defineerimine: Defineerimine üldise tüübi ja kitsendava(te) omadus(t)e kaudu: ◦ Definitsioonis ei tohi kasutada defineeritavat termi (ringdefinitsioon e. tautoloogia) Rekursiivne definitsioon Uus termi eksemplar defineeritakse varem defineeritud eksemplaride kaudu, kuid
väärtusteks on lausemuutujad ning nendest koostatud avaldised. Lausearvutuses tähistatakse lausemuutujaid tavaliselt suurtähega ja metamuutujaid väiketähega. Metamuutujaid sisaldavaid valemeid nimetatakse lausevormideks. Lausevorm ei ole lause, vaid muutub lauseks, kui metamuutujad asendatakse konkreetse lausemuutujaga või lausemuutujatest koostatud avaldisega (liitlausega), kusjuures asendada tuleb kõik metamuutuja esinemised. Võib öelda, et kui lausevormis asendatakse metamuutujad lausemuutujatega, siis on tegemist lausevormi erijuhtude või erikujudega, ning need on laused. Igal lausevormil võib olla kui tahes palju erikujusid. Nt lausevorm p & ¬q ∨ ¬p. Kui p on asendatud läbivalt A-ga ja q U-ga, siis tekib erikuju A & ¬U ∨ ¬A; kui p on asendatud läbivalt B-ga ja q A-ga, siis tekib erikuju B & ¬A ∨ ¬B. Mis üldse on lausearvutuse valem? Lausearvutus on omaette keel ja seda, mis vastab mingi keele normidele ja mis mitte, määrab keele süntaks. D7.5
Lausearvutuses tähistatakse lausemuutujaid tavaliselt suurtähega ja metamuutujaid väiketähega. Metamuutujaid sisaldavaid valemeid nimetatakse lausevormideks. Lausevorm ei ole lause, vaid muutub lauseks, kui metamuutujad asendatakse konkreetse lausemuutujaga või lausemuutujatest koostatud avaldisega (liitlausega), kusjuures asendada tuleb kõik metamuutuja esinemised. Võib öelda, et kui lausevormis asendatakse metamuutujad lausemuutujatega, siis on tegemist lausevormi erijuhtude või erikujudega, ning need on laused. Igal lausevormil võib olla kui tahes palju erikujusid. Nt lausevorm p & ¬q ¬p. Kui p on asendatud läbivalt A-ga ja q U-ga, siis tekib erikuju A & ¬U ¬A; kui p on asendatud läbivalt B-ga ja q A-ga, siis tekib erikuju B & ¬A ¬B. Mis üldse on lausearvutuse valem? Lausearvutus on omaette keel ja seda, mis vastab mingi keele normidele ja mis mitte, määrab keele süntaks. D7.5
annaabi.ee 
