genealoogiline e. geneetiline klassifikatsioon- põhineb sugulussuhteil. Omavahel seotakse need keeled, mida arvatakse põlvnevat ühisest algkeelest. Maailma keeli rühmitatakse keelkondadeks eelkõige suguluse alusel. generatiivne transformatsioonigrammatika- selles eraldati teineteisest lause abstraktne süvastruktuur ja konkreetne pindstruktuur. Selle loojaks oli Noam Chomsky. gerund(ium) e teonimi, kujutab verbitüvega väljendatavat tegevust kui niisugust ja lauseliikmetena sobivad kas aluseks ja sihitiseks või määruseks. grafeem e. kirjamärk grammatika- see mõiste on lingvistikas mitmeti tõlgendatav. Tähendusteks on näiteks ,,keele ehituse süsteemipärane esitus", ,,(grammatika)õpik e. reeglite kogu" ja ,,keele süsteem" homonüüm- väliskujult sarnased sõnad, mille tähendus on täiesti erinev hüperonüüm e. ülemmõiste hüponüüm e alammõiste IA-mall- morfeemid leitakse konkreetsest keeletarvitusest korduvate üksuste otsimise teel,
Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakust innustasid murdeid uurima. Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine - vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski, Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena. 1924 Lauri Kettunen Lauseliikmed eesti keeles Soome süntaksi põhimõtetest lähtudes esitab eesti lauseliigendussüsteemi detailse kirjelduse. Näitab nii sõnu lauseliikmetena kui moodustajaid (jagu). Keeleajaloo uurimine vähe. Soome uurijad (Setälä, Ojansuu, Kettunen) uurisid ka sugulaskeelte, sh eesti keele ajalugu. Eestis üksikuid uurimusi. Lauri Kettunen - Eesti häälikuloo uurimise rajaja. On avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid, käsiraamatuid (eesti ja soome keele erinevused, eesti keele häälikulugu, eesti kohanimed), eesti-soome sõnaraamatu. Uuris ka muid läänemeresoome keeli. Üks ES asutajaid ja esimene esimees.
L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakist innustasid murdeid uurima. · Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine: vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski, Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena. · 1924 Lauri Kettunen ,,Lauseliikmed eesti keeles": soome süntaksi põhimõttest lähtudes esitab eesti lauseliigendussüsteemi detailse kirjelduse. Näitab nii sõnu lauseliikmetena kui moodustajaid. Lauri Kettunen 5 Eesti häälikuloo uurimise rajaja, on avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid, käsiraamatuid, eesti-soome sõnaraamatu. Uuris ka muid läänemeresoome keeli. Üks Emakeele Seltsi asutajaid ja esimene esimees. · Keeleajaloo uurimine: vähe
käändelised ehk nominaalvormid. Nimetus infiniitve osutab sellele, et vormid on enamasti määratletud nende muutmiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud. Nimetus nominaalne rõhutab seda, et vormidel on noomenitele tüüpilisi omadusi. Traditsioonilises grammatikas jagatakse nominaalvormid süntaktilise käitumise alusel sageli kolme pearühma: Infinitiivid ehk tegevusnimed- saavad esineda samade lauseliikmetena kui substantiivid.s.o enamasti aluste või sihitistena. Partitsiibid ehk kesksõnad- käituvad nagu adjetiivid ja sobivad täiendiks. Gerundiumid ehk teonimed- kujutavad verbitüvega väljendavat tegevust kui niisugust ja lauseliikmena sobivad kas aluseks või sihitiseks või määruseks. 18. Mis on morfotaktika? Morfotaktilised reeglid on morfeemide omavahelist järjestust määravad reeglid, mis on igas keeles erinevad. Üldiselt on produktiivsete muutmiskategooriate tunnuste
Lause ja süntagma - süntagma sama tasandi keeleüksuste (foneemide, sõnade, tähenduste ...) järjend. Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. 20. Süntaktilised seosed ja lauseliikmed - Lauses kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad esinevad lauseliikmetena. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised (käitumis) omadused. Mõnikord on lauseliikmeid nimetatud süntaktilisteks funktsioonideks. Eesti keele lauseliikmed on (a) öeldis ehk (grammatiline) predikaat, (b) alus ehk (grammatiline) subjekt, (c) sihitis ehk (grammatiline) objekt, (d) öeldistäide ehk predikatiiv, (e) määrus ehk adverbiaal, (f) täiend ehk atribuut. Süntaktilised seosed: rinnastus- ja alistusseos; kordus = süntaktiline parallelism 21
kategooriline süllogism” asemel kasutatakse enamasti väljendit „kategooriline süllogism”. Kui see ei põhjusta arusaamatusi, võib nii teha, kuigi see pole päris täpne, sest kategooriliste süllogismide hulka kuuluvad veel ka lühendatud kategoorilised süllogismid ja kategoorilised polüsüllogismid. 2 ning koopula seob konkreetse väitlause subjekti ja predikaati. Loogilised lauseliikmed aga on samas ka mõisteväljendid ning samu mõisteid väljendades saavad nad lauseliikmetena esineda mitmes väites. Kategoorilise süllogismi moodustavad kolm seotud atributiivset lihtväidet, millest kaks on eeldused ja kolmas on järeldus. Selleks et väited saaks olla arutlusena omavahel seotud, esineb kategoorilises süllogismis iga termin (mõisteväljend) kahes väites, kusjuures ta võib olla eri väidetes erinevate lauseliikmete positsioonides. Seega on kategoorilises süllogismis kokku kolm terminit (mõisteväljendit), millest igaüks on kasutusel kaks korda, ja
Kui see ei põhjusta arusaamatusi, võib nii teha, kuigi see pole päris täpne, sest kategooriliste süllogismide hulka kuuluvad veel ka lühendatud kategoorilised süllogismid ja kategoorilised polüsüllogismid. 2 ning koopula seob konkreetse väitlause subjekti ja predikaati. Loogilised lauseliikmed aga on samas ka mõisteväljendid ning samu mõisteid väljendades saavad nad lauseliikmetena esineda mitmes väites. Kategoorilise süllogismi moodustavad kolm seotud atributiivset lihtväidet, millest kaks on eeldused ja kolmas on järeldus. Selleks et väited saaks olla arutlusena omavahel seotud, esineb kategoorilises süllogismis iga termin (mõisteväljend) kahes väites, kusjuures ta võib olla eri väidetes erinevate lauseliikmete positsioonides. Seega on kategoorilises süllogismis kokku kolm terminit (mõisteväljendit), millest igaüks on kasutusel kaks korda, ja
annaabi.ee 
