Nt Kui Gaaga on hani, siis on ta lind. A → B Kui Gaaga on lind, siis ta muneb. B → C J: kui Gaaga on hani, siis ta muneb. ∴ A → C Valemina: A → B, B → C ⊨ A → C Saab näidata, et selline arutlusskeem kehtib ka materiaalsete implikatsioonide korral ning sellepärast on puhas hüpoteetiline süllogism ka lausearvutuse tuletusreegel (vt tabel 9.1). Selle kinnituseks koostame tabeli 10.5. Tabel 10.5. Tõeväärtustabelite abil on võimalik tõestada lausearvutusliku hüpoteetilise süllogismi kehtivust. Selleks kasutame samasugust meetodit, nagu tabelites 10.1 kuni 10.4. Uuritav süllogism on (p → q), (q → t); (p → t). Mõlema eelduse tõesusele vastab nende konjunktsiooni (p → q) & (q → t) tõesus. Iga kord, kui mõlemad eeldused on tõesed, on tõene ka tulem, seega hüpoteetiline süllogism kehtib: (p → q), (q → t) ⊨ (p → t). 1. 3. 2. 5. 4. P q t (p → q) & (q → t) ; (p → t) 111111+1 110100x0 101001x1 100001x0 011111+1 010100x1
Nt Kui Gaaga on hani, siis on ta lind. AB Kui Gaaga on lind, siis ta muneb. BC J: kui Gaaga on hani, siis ta muneb. AC Valemina: A B, B C A C Saab näidata, et selline arutlusskeem kehtib ka materiaalsete implikatsioonide korral ning sellepärast on puhas hüpoteetiline süllogism ka lausearvutuse tuletusreegel (vt tabel 9.1). Selle kinnituseks koostame tabeli 10.5. Tabel 10.5. Tõeväärtustabelite abil on võimalik tõestada lausearvutusliku hüpoteetilise süllogismi kehtivust. Selleks kasutame samasugust meetodit, nagu tabelites 10.1 kuni 10.4. Uuritav süllogism on (p q), (q t); (p t). Mõlema eelduse tõesusele vastab nende konjunktsiooni (p q) & (q t) tõesus. Iga kord, kui mõlemad eeldused on tõesed, on tõene ka tulem, seega hüpoteetiline süllogism kehtib: (p q), (q t) (p t). 1. 3. 2. 5. 4.
annaabi.ee 
