Kodune kontrolltöö Vene muusikast 1. Mis on bõliina ja gusli? Kas ja kuidas on need mõisted seotud? Bõliina on jutustava sisuga, pikaldased omapärase poolkõnelise, poollaululise meloodiaga laulud, mida esitati üksi või mitmekesi. Gusli on kandletaoline rahvapill. 2. Kuidas on Vene laulutraditsioon mõjutanud vene klassikalist muusikat? Too näiteid Vene laulutraditsioon ja rahvamuusika on olnud peamiselt vokaalne, heliteostes kasutatakse puhtaid rahvaviise, omaloomingulise rahvateisega saranevaid meloodiaid ning teisi rahvamuusikast pärit võtteid. Vene õigeusu kirikutes ei ole oreleid, teenistustel ainult lauldakse. 3. Keda ja miks nimetatakse vene klassikalise koolkonna rajajaks? Vene klassikalise koolkonna rajajaks nimetatakse Mihhail Glinkat (1804- 1857 ). Ta oli
Hilana Taarka (Vasila taarka: 22. Märts 27. Detsember) oli Hilana külast pärit setu lauluema. Taarka oli kõige suurem sõnaline, seto laulutraditsioon edasiviiv, jõuline ja isepäine isiksus. Ta oli esimene kaheksast lapsest, kes sündis Gavrila Matsi ja Karassima Oka perre. Ema oli tal hea laululine ,kellega koos käis ta pulmades laulmas: ema oli eestlaulja ja taarka laulis killõt.Hilana isa sattus alkoholi ja mängusõltuvusse, mille pärast sattus nende pere vaesusesse. Hilana Taarkat kardeti ning temasse suhtuti äärmiselt vastuoluliselt.Tema regivärsid olid teravad, tabavad ja väljakutsuvad, see oli ka põhjuseks miks teda kardeti
Aegade jooksul on nende elukorralduses toimunud palju muutusi, kuid märkimisväärne osa nende kultuuri elemente on tänaseni säilinud. Enim paistab setode juures silma nende riietus: rõivad koos hõberahade ning suure sõlega on ainulaadsed. Põhivärvideks setodel on must, punane ja valge. Erinevalt kihnlastest setod igapäevaselt oma rahvarõivaste elementidega ei käi. (Setomaast &...) 2009. aastal kanti UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse seto mitmehäälne laulutraditsioon ehk leelo. Selle eripära seisneb laulmisviisis ja tuhande aastases ajaloos. Oluline on ka eeslaulja ja koori vaheldumine ning kontekst, kus laulu 10 esitati: vabas õhus ning suuremas seltskonnas kõlas laul teisiti kui tubaste tegevuste juures.(Seto laulud) Setode juures on võimalik vaadata nende elamuid, kindlustalusid, kuulata nende leelot, saada osa nende köögist ning keelest ja nautida suitsusauna, mis on samuti UNESCO
lugude sündmustikku. Kõige tõenäolisemaks tuleks pidada järgmist seletust. Anne tõlgendas Eesti Vabariigi rahalist toetust mitte kui tunnustust varasemate teenete eest, vaid kui töötasu tema jätkuvale laululoomele. Kohusetundliku ja õiglase inimesena püüdis ta oma palga ka ausa tööga välja teenida. Kuivõrd ta oli siiani tunnustuse võitnud just nimelt ülipikkade lauludega, püüdis ta ka edasi sama suunda jätkata. Talle ei pakkunud selleks märkimisväärset tuge setu laulutraditsioon, sellepärast püüdis ta ise leida uusi teemasid ja ainevaldkondi. Need leiab ta valdavalt loodusest. Hoolimata laulu tegelaste vaheldumisest rakendub Anne kõigis uutes lugudes praktiliselt korduv kompositsiooniskeem. Tulemust võiks nimetada isegi ehk kvaasi-eepikaks, sest eepilise tegevuse ja areneva sündmustiku puudumist kompenseerib laulik peamiselt tegelaste dialoogiga: loodusnähtused või puud (enamasti vennad või hõimlased) kohtuvad, räägivad üksteisele oma
1865 Jõhvis kihelkondlik laulupäev, mis oli ainulaadne talurahva ühisüritus Põhja-Eestis ning andis tõuke üldlaulupeo korraldamiseks. 1866 Laiusel kohaliku koori algatusel laulupidu. 1867 Pärnu kihelkonna laulupidu Uulu mõisas. Sarnanes mitmeti üldlaulupeoga. 1868 Valgas Läti laulupidu 5. Kas ja mille poolest pead tähtsaks üldlaulupidude ja -tantsupidude traditsiooni? Pean laulupidude ja tantsupidude traditsiooni väga tähtsaks. Kuna Eestis on olnud laulutraditsioon ning laulmine üldse juba ammusest ajast au sees ja meil on väga kuulsaid laulukirjutajaid ning heliloojaid. Nii laulmine kui tantsimine toob rahva kokku. Tekib selline ühtekuuluvuse tunne ja ühtehoidmine. Nagu on öeldud, et me oleme end vabaks laulnud ja laulame edasi. Kõik koonduvad ühte. Samuti on see ka tantsuga. 6. Millised olid hoiakud muusika rahvuslikkuse suhtes 20. sajandi I poolel? 1.Rahvuslikkus oli esmalt seotud professionaalsusega 2
- Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole - Liisklugemised 45.5. Itkud: - Surnuitkud - Mõrsjaitkud - Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48
- Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole - Liisklugemised 45.5. Itkud: - Surnuitkud - Mõrsjaitkud - Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48
Eesti rahvalaulutraditsiooni on kahtlemata läbi aegade teatud määral mõjutanud kokkupuude naaberrahvastega, seda eelkõige äärealadel. Nii on läänerannikul leida rootsimõjulist ainest, mida eestlastele on vahendanud rannarootslased ning idas (eelkõige kagupiiril) leidub vene ja lõuna pool läti kultuuriga ühiseid elemente. Väga oluliselt mõjutas aga eestlaste muusikalist maailma baltisakslaste kaudu levinud saksa päritolu laulutraditsioon 18. saj. lõpust alates hakkasid eestlaste hulgas euroopaliku linnakultuuri ning kirikliku muusika toel levima lõppriimilised salmilaulud, mis erinesid regivärssidest ka sisu poolest, sedasi tekkis Uuem rahvalaul. Muusika osatähtsus suurenes, lauludele kujunesid individuaalviisid, levis kooslaulmine ilma eeslaulja ja koori vaheldumiseta ning kasutati palju tantsuviise. Üha rohkem harrastati mitmehäälset
värsid: nuttes koju, troost) - Imporovisatsioonid mida tüübi määramisel arvestada ei saa (kõrvalekadled traditsioonist; individuaallooming, mida kollektiiv ei tunnusta vms) Traditsiooni mõiste muutub 20. sajandi viimasel veerandil mitmekihilsemaks: Traditsioon kui laulmine Traditsioon- kultuur: - Traditsiooni mõiste hägunemine - Uute mõistete kasutuselevõtt o Laulutraditsioon versus laulukultuur Stereotüüp: - Mõtteline, mentaalne nähtus - Ühtekuuluvustunnet (identiteeti) näitav väline märk Regilaulu-uurimises - Teksti kvalitatiivne (tähendust kandev, mitte statistiline) korduvus Andersoni (enesekontrolli) seadus: Walter Anderson ,,Kaiser und Abt: die Geschichte eines Schwanks" (sks 1923) ja täiendas teooriat hiljem: - Jutustaja/laulik ei kuule lugu enne pärimuse esitamist üks kord (välistab enda vead)
annaabi.ee 
