Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari. 1919.a. 15. Juuni protokolliga nr. 7 kinnitati Jüri muusikaseltsi uus, järjekorras neljas põhikiri. Muusikaseltsi tegevusväli oli nüüd laiem. Ka puudb nüüd sisseastumismaks ning seda asendab kord aastas peakoosoleku poolt määratud liikmemaks. Uue suunana hakati juba I maailma sõja eelselt korraldama ühispidusid koos karskusseltsiga ,,Truudus'' ning naabrite lauluseltsidega, kus osa eeskavast peale muusikanumbrite oli näitemängul. Näitetrupi hingeks oli Patikal Laasi talus elanud Rasside perekond. Osaliselt jõuti oma majani 1919. aastal, mil osteti seltsile üks barakk Vaskjalast. Uus rahvamaja kerkis Vaskjala külla, kui 1924.a. jaanipäeva paiku põles see maani maha. Tndub, et 20- ndatel aastatel hakkab muusikaseltsi hood raugema. Küllap oli selles omajagu ,,süüdi'' ka seltside paljusus. 1940
Liivimaal. Muusikaelu linnades Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja
samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. [4] Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir