ALBAN BERGI VARJANE LOOMING Loominguliseks eeskujuks Arnold Schönberg Bergi loomingusse olid kandunud Schönbergi loomemeetodid ning helikeele uuendused Bergi looming oli suundunud tonaalsest muusikast atonaalsesse muusikasse `'WOZZECK'' Ooperi aluseks Georg Brüchneri näidend Draama inimese sotsiaalsest allasurutusest, armukadedusest, meeleheitest Peategelased sõdur Wozzeck, tema armastatu Marie ning Marie võrgutanud kapellmeister Teos on kolmevaatluseline Ooperi laulupartiid on jaotunud kolmeks: tavaline kõne, Schönbergilt võetud kõnelaul, ooperi vokaal Ooperi solistide ja orkestri partiid väga komplitseeritud `'WOZZECK'' http://www.youtube.com/watch?v=GTaO61OLJxo `'LÜÜRILINE SÜIT'' Kuueosaline dodekafoonilises ehk kaksteisthelitehnikas teos keelpillikvartetile Seeria pikkus langeb enamasti kokku teema pikkusega Bergi puhul võib rääkida kuni 12-helilistest teemadest `'LULU'' Bergi teine ooper Kirjutamist alustas 1928. aastal
omadest, nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge,kaunilt kujundatud kivimüüriga.Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid Roomlaste lõbustused- Suurimat huvi tunti Kaarikute võiduajamiste ning gladiaatorite võitluste suhtes. Gladiaatorid võitlesid suurtes ringikujulistes hoonetes amfiteatrites. Võitlus toimus elu ja surma peale, kusjuures kaotaja elu üle otsustas publik. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel kahevõitluse näol. Sel juhul oli ühel võitlejal kaitseks kiiver, kilp, rinnakaitse ning mõõk, teisel võrk ja terav kolmhark. Enamasti olid gladiaatoriteks orjad, kellest
Teater Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid (aariad). Näitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnäitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused läksid. Kõige kuulsam rooma näitekirjanik oli Plautus. Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandausi. Ka näideindite tegelased olid kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis rooma publik neis hõlpsasti iseennast ära tunda
· teatriettendused piirdusid rahva naerutamise ja lõbustamisega · ei käsitletud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme · etendused toimusid vabas õhus · lava ja pealtvaatajate istmed peamiselt puust · esimesed kiviteatrid alles vabariigi lõpupoolel · teatris puudus koor erinevalt kreeka teatrile · etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides, mida ilmestasid tihtipeale siivutud estid · täiendasid laulupartiid aariad · näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ning nende hulka kuulus ka orje · varasemal ajal oli näitlejateks vaid mehed kuid hiljem lisandusid ka naised · kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr.) o tema näidendid kirjutasid kreeka hellinismiperioodi komöödiate mugandusi o näideti tegelased olid kreeklased keda oli lihtne ära tunda mis tegi etenduse jälgimise kergemaks
maailmakorda ja kuidas kituda nii, et see ei phjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Roomlastele polnud teater nnda thtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite vitlused ja hobuste viduajamised. Etendati lbusaid teoseid, pramata thelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas hus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Nidend koosnes nitlejate dialoogidel, maskidel ning estidel, mida tiendasid laulupartiid (aariad). Nitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused lksid. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mekljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud krge, kaunilt kujundatud kivimriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. vaatajatele pakuti surevat kunsti. Teatrites mngiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe
Itaalia rahvapärane naljamäng sulas rooma teatris ühte Kreeka teatrikunsti eeskujudega. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Teatrietendused toimusid vabas õhus. Varasemal perioodil olid lava ja pealtvaatajate istekohad olid enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati Roomas alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus rooma teatris koor. Etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides, mida ilmestasid elavad, seejuures sageli siivutud zestid, ja laulupartiid – aariad. Näitlejate ühikondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Kui varasemal ajal olid kõik osatäitjad mehed, siis hiljem hakati mõnedes näitemängudes kasutama ka naisnäitlejaid. Oma tähtsuselt polnud teater roomlaste jaoks kunagi sama, mis Kreekas, jäädes populaarsuselt hipodroomisõitudele ja gladiaatorite võistlustele selgelt alla. Teatrietendused jäid peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks, ega käsitlenud kreeka draama
annaabi.ee 
