möödas 50 aastat ning selle tänuks korraldatakse laulupidu. Korralduskomisjoni eesotsa ei kirjutatud aga peakorraldajat J. V. Jannsenit vaid sisuliselt mitte asjassepuutuv Tartu Maarja kiriku baltisaksalsest praost A. H. Willigerode. Maa laulukoore juhatasid köstrid ning pillimeesteks olid õpetajad, vanemad koolilapsed ja ümbruskonna talurahvas. Niisugune organiseeritud muusikaharrastus on esteetilise ja emotsionaalse eneseväljenduse kõrval ka sotsiaalne tegevus, mille tulemusena laulukooridest arenesid sajandi kolmandal veerandil muusika-, heategevus- ja karskusseltsid. Esimesel laulupeol esines kokku 51 koori ning puhkpilliorkestrit ehk kokku 851 esinejat. Kokku käis kahe päeva jooksul läbi 15 000 kuulajat. See võimendas eestlaste rahvuslikuse tunnet. Uueks sihiks seati rahvusluse edendamine ning rahvuslik ühtsus. Sai alguse „vabaks laulmise“ põhimõte, kus saadi aru, et lauluga on võimalik Eesti vabadusele kaasa aidata. 1910
„Eesti legend“ , siis minu arvates ei ole seda maali kuigivõrd idealiseeritud. Seal on kujutatud ristirüütlite võimu eestalste üle. Ent siiski on kujutatud ka eestlaste ülestõusu peale pikka mahasurutud aega, kuid on ka näidatud seda, kuidas talurahvalt taheti nende maad mõisnikele anda-päriseksostmine. Nõukogude ajal kasutati aga laulupidude traditsiooni oma huvides ära ning neid jätkati. Elmar Kitselt tellitud pannool on kujutatud aga võimast vaatepilti laulukooridest ning pidulistest, samuti on kujutatud ka Lydia Koidulat. Ent tegelikult ei teatud, kuidas seda üritust kellegi kolmanda huvides ära kasutati. Näiteks on valminud Adamson-Ericu maal kus sotsialistliku ja rahvuslikuna oli laulupidu võimudele meelepärane ja sobiv moodus korraldada massiüritusi. Ent eestlaste jaoks oli esiplaanil hoopis rahvuslik vaim ja ühtehoidmistunne. 1.4 Kuidas aitasid rahvusliku eneseteadvuse tõusule Eestis kaasa...?
Juba kell 6 hommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu (Pullerits1994:11). Rongkäigu ees kanti nelja (Vene riigi, Eestimaa, Liivimaa ja Tartu linna) lippu, millele järgnesid kolm pastorit-kõnepidajat, peokomitee liikmed, auvõõrad ja külalised ning seejärel lauljad. Laulukooridest tuli esimesena "Vanemuise" koor, rongkäigu lõpetasid Maarja kirikukoor ja sakslastest koosnev Tartu noormeeste laulukoor, mida juhatas Willigerode. Teiste kooride järjestus määrati loosivõtmisega Tamarkin 1965:30). Rongkäigus lehvis 37 lippu ja lauljad kandsid eri värvi rahvariideid, mis tõstsid oluliselt peo välist dekoratiivsust ja suurendasid pidulikku meeleolu. Kokku osales laulupeos 46 laulu- ja 5 pasunakoori Kell 10 hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval, kus praegu on
Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus; pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja Tarvastu meeskoorid, puhkpilliorkestritest Tarvastu, Urvaste Vaabina ja Helme Jõgeveste orkestrid. Teise üldlaulupeo kava Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust. Vaimulikud laulud:
meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus; pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja Tarvastu meeskoorid, puhkpilliorkestritest Tarvastu, Urvaste Vaabina ja Helme Jõgeveste orkestrid. Kava Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust. Vaimulikud laulud: •"Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal) •"Sanctus" (F. J. Künkel) •"Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen) •"Jumala vägevus" (L
Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula ilmselt kirjutanud oma luuletused "Sind surmani1" ja "Mu isamaa on minu arm". Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas. Rongkäigu ees kanti nelja (Vene riigi, Eestimaa, Liivimaa ja Tartu linna) lippu, millele järgnesid kolm pastorit-kõnepidajat, peokomitee liikmed, auvõõrad ja külalised ning seejärel lauljad. Laulukooridest tuli esimesena "Vanemuise" koor, rongkäigu lõpetasid Maarja kirikukoor ja sakslastest koosnev Tartu noormeeste laulukoor, mida juhatas Willigerode. Teiste kooride järjestus määrati loosivõtmisega. Rongkäigus lehvis 37 lippu ja lauljad kandsid eri värvi rahvariideid, mis tõstsid oluliselt peo välist dekoratiivsust ja suurendasid pidulikku meeleolu. Kokku osales laulupeos 46 laulu- ja 5 pasunakoori.
annaabi.ee 
