sajandi keskpaigani. Sõna tuleb portugali sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut võeti mõiste kasutusele eelmisel sajandi vahetusel. Barokki on kõige lihtsam ajaliselt piiritleda aastatega 16001750. Algus aastatel oli stiilimurrak järsk väheste aastatega valmisid ajastule aluse pannud teosed. Loodi esimesed ooperid (15971600), 1600 esimene oratoorium ning 1601 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku. Täpset lõppu ajastule on keerulisem paika panna, sest 1750. aastal lahkus siit ilmast Bach ja mõni aasta hiljem lõpetas tegevuse ka Händel. Viimaste barokiajastu suurmeistrite lahkumine lubab piiri tõmmata 18. sajandi keskele, aga nende stiil polnud enam sugugi iseloomulik , sest juba 1730. aasta paiku hakkas kärmelt arenema klassitsistlik stiil. 1600. aasta paiku, kui toimus suur pööre Euroopa muusikapildis, tekkisid kiiresti uued zanrid(nt ooper) ja sai alguse ka solistilise
nad vanasse rahvaloomingusse · Juhendaja pastor Rinne , kelle eestvedamisel toimu Hiiumaa Iseloomusta ilmalikku muusikat 18. Sajandil. esimene laulupüha Levis enamjaolt ainult aadliringkondades ballidel ja pidudel, aga ka · 1868 aastal andis Rinne välja laulukogumiku ,,Maa ja Rahwa salongides. lauljatte römuks ja kasuks", kus oli avaldatud ka Paciuse laul, hilisem eesti hümn. MITMEHÄÄLSE KOORILAULU SÜND. ESIMESED LAULUPÄEVAD EESTIMAAL. PILLIKOORIDE ARENG
keskpaigani. Sõna tuleb portugali sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut võeti mõiste kasutusele eelmisel sajandi vahetusel. Barokki on kõige lihtsam ajaliselt piiritleda aastatega 1600-1750. Algus aastatel oli stiilimurrak järsk- väheste aastatega valmisid ajastule aluse pannud teosed. Loodi esimesed ooperid (1597-1600), 1600 esimene oratoorium ning 1601(1602) avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku "Le nuove musiche" ("Uus muusika"). Täpset lõppu ajastule on keerulisem paika panna, sest 1750. aastal lahkus siit ilmast Bach ja mõni aasta hiljem lõpetas tegevuse ka Händel. Viimaste barokiajastu suurmeistrite lahkumine lubab piiri tõmmata 18. sajandi keskele, aga nende stiil polnud enam sugugi iseloomulik, sest juba 1730. aasta paiku hakkas kärmelt arenema klassitsistlik stiil. 1600. aasta paiku, kui toimus suur pööre Euroopa muusikapildis, tekkisid kiiresti
Üks huvitavaim neist on: "Pärmi Jaagu unenägu", mille teemaks oli joodikust talupoja härraks narritamise ja pilamise lugu. See näidend on tuntud ka rahvusvaheliselt. "Vanemuine" hakkas konkureerima ka teiste baltimaade näiteseltsidega. 1869.aastal toimus Jannseni eestvedamisel esimene Eesti üldlaulupidu, kust võttis osa ~15 000 inimest ning millel oli tohutu ühendav ja rahvustunnet äratav mõju. Üldlaulupeol andis ta välja laulukogumiku, kus olid ka Eesti hümni sõnad, mida Jannseni ja Soome helilooja F.Paciuse viisiga lauldi esimeses Eesti Vabariigis ning laulame ka nüüd. 1871.aastal loodi Jannseni juhtimisel Eesti Põllumeeste Selts, mis oli esimene omataoline Eestis. 1.detsembril 1880.aastal tabas J.V.Jannsenit ajurabandus, mis röövis temalt esialgu täielikult kõnevõime. Hiljem suutis doktor Gustav Hirsch tema kõnevõime teatud määral taastada, kuid töötervist ei saavutanud Jannsen enam kunagi
ebaloomulik, kummaline,ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium ning 1601 või 1602 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku ,,Le nuove musiche" ehk ,,Uus muusika" koos stiili põhjendava ja kaitsva eessõnaga. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem täpselt määrata.1750. Aastal suri Bach ja mõni aasta hiljem lõpetas tegevuse Händel. Ajastu kahe viimase suurmeistri lahkumine võimaldaks tõmmata piiri mugavalt sajandi keskpaigani. Bachi ja Händeli stiil polnud sel ajal aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kiirest kujunema juba 1730. aasta paiku
1854. aastal andis ra vdlja kogumiku "Laulud Scirwemaalt,mitme healega'. Raamatuke sisaldas 17 Jakobson,AleksanderLete,AndreasErlemann rt. saksapi.rast laulu, neist 14 Ktirberi omad. Mitu Korberi s6nadegalaulu on rahvaseaspopulaarsedtdnaseni,nagu "Ma olen vdike karjane", "Mu isamaaarmas","Vaikne Baltisaksalaulupidude toimumine 1857. ja 1866. aastalTallinnasning eriti 1862. kena kohakene". Kcirberi laulukogumiku II jagu ilmus 12. Martin Kiirber. TMM aasralRiias sai eeskujuksja innustaseestlasigilaulupievi korraldama,sedajust viik- 1856.aastal. semaresmaakohtadesiile Eesti. Esimesed"laulupiihad" (kui mitte arvestada1855. aastal P6lvas toimunud nelja kooli laste laulupidu) toimusid Polvas (1858),
(akordilist saadet ja bassiliini mängis basso continuo-pill või sagedamini terve basso continuo grupp: viola da gamba, violone; lauto, teorb, chitarrone, harf jt, samuti klavessiin) uus tekstiedastamisstiil stile recitativo (kõnelev), stile narrativo (jutustav), stile concitato (erutatud), stile rappresentativo (kujutav, etendav) Giulio Caccini (laulja ja helilooja, tolleaegne avangardist, kes 1602 avaldas laulukogumiku Le Nuove musiche), mille eessõnas kaitses ja põhjendas uut stiili: uues stiilis on kõige tähtsam tekst, millest tulenevad rütm ja meloodia. (16/17. sajandi vahetusel nimetati mitmehäälse muusika kirjutamist ,,prima prattica", uut monoodilist stiili ,,seconda prattica") Tüüpainestik vanakreeka ja vanarooma müüdid: Orpheus (Orfeo), Euridyke (Euridice), Daphne (Dafne), Apollon jne. Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine)