Haridus Eesti kultuuris
saavutanud eelmise sajandi viimasel veerandil. Sisuliselt tähendas see koduõpetuse
domineerimist ja kooliminekut nendele, kes kodus lugemist selgeks ei saanud.
Liivimaal loeti pärast 1819. aasta talurahvaseaduse väljaandmistv kooliealisteks kõik
lapsed 8. eluaastast leeriminekuni(16.eluaastani)nad jaotati kahte: kodu- ja koolilapsed.
Koolilastele kohustuslikku õppeprogrammi kuulus lugemine, katekismus ja "mõnned
kõigetutavamad laulovisid". Oli tavaline nende vabastamine koolist, kes kodus olid lugema
õppinud ja nõutud katekismusetekstid meelde jätnud. Tavaliselt tuli neil kord kuus minna
koolmeistritele teadmisi näitama. Selleaegne kool oli õiguse poolest karistuskool. Kes kodu
lugema ei õppinud, sunniti kooli minema.
Koolis sunniti lapsi käima trahviraha ähvardusel. Puudutud päeva eest tuli maksta 5
kopikat. Säärast kooli nimetati ka trahvikooliks.
annaabi.ee 
