Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas
Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe-
tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius
kirjutas ise ka aabitsa, mille esimene trükk ilmus 1685. a Riias. Et saada oma
koolile toetust, võttis ta 1686. a kaks poissi (Ignatsi Jaak, kes asutas hiljem
Kambjas kooli, ja Pakri Hansu Jüri) kaasa ja sõitis nendega Stockholmi, et
demonstreerida Rootsi kuningale, et ka eestlasi on võimalik edukalt õpetada.
Kuningas jäi poiste lugemis- ja laulmisoskustega rahule ning lubas kooli ja
eestikeelsete koolide asutamist toetada. Kuid seminari tegevus lakkas 1688. a,
kui B.G. Forselius hukkus Läänemeres. Kuid oma 4 tegutsemisaasta jooksul said
seminarist hariduse 160 poissi, kellest paljud asutasid hiljem ka koolid. 1688.
aastal oli Eesti alal juba 46 eestikeelset köstri-, mõisa- või kihelkonnakooli
(üldse oli tollal 41 kihelkonda).
1.2. XIX sajandi algus
XIX sajandi alguseks oli matemaatika omandanud kindla koha kooli õppekavas.
1795
annaabi.ee 
