muusikasse. Rhytm and blues on ameerika musta elanikkonna muusika. Ehtne bluus oli ameerika laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale jäänud. Bluusid kõlasid vaid maal või linnade neegrigetodes. Ameerika valge elanikkond sellest muusikast ei hoolinud, sellesse suhtuti kui alaväärtuslikku neegrimuusikasse. 40-ndatel aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvamad rütmid. Üks selle suuna muusik oli John Lee Hooker (1893- 1958). Lisaks lauljakuulsusele hinnati teda kui silmapaistvalt head kitarristi. Lisaks bluusile sai rütm ja bluus mõjutusi veel ühest varasemast muusikaliigist. Selleks oli gospel. Gospel oli ja on ka praegu sarnaselt spirituaalile neegrikoguduse kirikulaul. Sellest kujunes välja väljaspool jumalateenistust esitatav kontsertlaul. Reeglina esitas neid gospleid solist instrumentaalansambli saatel Üks kuulsamaid gosplilauljaid oli Mahalia Jackson. Euro-ameerika muusika.
102.) Taolisi heliplaate hakati nimetama koguni rassiplaatideks (race records). Neljakümnendate aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvad rütmid. Üks sellise suuna mõjukas muusik oli John Lee Hooker (1948 aastal tehtud plaadilt laul “Boogie chillen”- e. k. “B oo gie lapsed”). Tooni andev bluesiviljeleja oli ka Big Bill Broonzy (1893- 1958). Suur Bill (Big Bill) oli tema hüüdnimi muusikasõprade seas, tema õige eesnimi oli aga Lee Conley. Lisaks lauljakuulsusele hinnati teda kui head kitarristi, kes oma karedatele lauludele ise saateid tegi. Kitarriga ringirändavate bluesilauljate hulgas oli palju pimedaid kerjuslaulikuid- ei saanud nad ju muud tööd teha- ja nende nime juurde kuulus lisand blind (pime). Tuntumad neist olid Blind Blake (umbes 1890- 1930), Blind Willie Johnson (1902- 1949). Blind Lemom Jeffersoni õpilane S am L igh tn in ’ H op k in s (1912) sai tuntuks viiekümnendatel aastatel ja on heliplaadistuudiote arvult pea kõige viljakam
annaabi.ee 
