Ambroosiuse laul
erinevatel viisidel. Suulises kasutuses oli laul sageli refrääniline, trükiversioonid seevastu
refräänitud, nii nagu oli seda ka esimene tükis ilmunud tekst, mis ilmus 1878. a laulikus
«Kirju kuk, ehk küla laulik».
Tänaseks oleme selle laulu praktiliselt unustanud, kuid 1920.-1930. aastatel oli see
rahva seas - nii linnas kui maal - sagedasti lauldav seltskonnalaul. Laulu levimisele ja
pikaealisusele on kasuks tulnud laulu sattumine üliõpilaste aktiivsesse repertuaari ja
laulikutesse. Niisugune oli lühike lugu laulust, mis sündis ühel jõulupeol, sai ümbruskonnas
tuntuks ja levis nii suuliselt, käsikirjaliselt kui trükitud kujul oma kunagisest tekkekohast
kaugemale. Kuigi laulu on hiljem rahvaluulekogudesse üles kirjutatud Eesti erinevatest
piirkondadest, säilitas ta suurema populaarsuse oma tekkepaigas Põhja-Tartumaal. Edasisel
levikul on laulu sõnad vähe muutunud, kuid nende laulmiseks on kasutatud väga
mitmekesiseid viise
annaabi.ee 
