Religioon Ametlikku riigiusku Prantsusmaal ei ole, ehkki 90 protsenti on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõramaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes üks protsent prantslastest on päritolult juudid. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnes 16 protsenti rahvast käib regulaarselt kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole naist laulatatakse kiriklikult, kuid pihil käivad vähesed. Osa õpetajaskonda ja vasakpoolseid on religiooni suhtes vaenulikult meelestatud. 19. sajandist peale on kirik riigist lahutatud. Kuna prantslased ei võta katolitsismi eriti tõsiselt, kalduvad nad teistesse usunditesse umbusklikult suhtuma.
Näide lk 66-67. "Suusoojaks rääkis ta sellest Jürka endagagi...."( Kindel usk, pikameelsus.) Näide lk 102. "Ükskõik, lausu Jürka nõustuvalt ja küsis natukese aja pärast: Nii et mida rohkem tööd, seda rutem saab õndsaks?"... Näide lk 104. (kannatlikkus, pikameelsus) 4. Pastori ja Jürka kokkupuuted Jürka vesteles pastoriga usu teemal, kirikuõpetaja imestas mehe kindla usu üle. Ta ei uskunud, et Jürka on päris vanapagan. Jürka ja Juula laulatatakse ning lapsed pannakse hingekirja. Näide lk 54-55. Jürka palus, et Maia maetakse surnuaial. Pisarad veenavad kirikuõpetajat. Näide lk 124-125. Pastor- kuulas alati Jürka ära, kuid sisimas siiski tema juttu uskuma ei jäänud. Ta oli abivalmis ning arukas mees. Ta aitas tihtipeale Jürkat ning andis inimestele head nõu. 5. Jürka jõud, töökus, hoolivus,lihtsameelsus, usk. "Nõnda, siis Jürka vireles..." Näide lk 93. (Usk, töökus) "Ja jürka töötas
kes ajab habet. Noormees ei lase ennast häirida. Ta lõpetab oma tegevuse ja palub Jutustajal enesele käterätt ulatada. Poiss suhtleb Jutustajaga justkui nad tunneks teineteist. Midagi tuttavlikku on selles noormehes. Ta palub Jutustajale endale kellaaega öelda, kuid vannitoas valitseva udu tõttu on Jutustaja käekell nii udune, et seda on võimatu näha. Noormes räägib, et ta peab teatrietendusele jõudma ja seejärel laulatusele. Jutustajale jääb selgusetuks, keda laulatatakse. Kas noormees ongi Allan, kellest enne juttu oli ja kas ta abiellub Bellaga? Niiviisi ekslikult, hakkabki Jutustaja noormeest Allaniks kutsuma, kuid nagu eelpool mainitud, nimedel, eriti nimel Allan, ei ole teoses suurt tähendust. Need on enamasti Jutustaja poolt lisatud nimed, et oleks kuidagigi võimalik teist inimest kutsuda. Need nimed ei ole enamasti tegelaste pärisnimed. Jutustajale tundub veider üks asjaolu. Nimelt räägitakse pidevalt samal ajal toimuvast laulatusest ja matusest
noormeest, kes ajab habet. Noormees ei lase ennast häirida. Ta lõpetab oma tegevuse ja palub Jutustajal enesele käterätt ulatada. Poiss suhtleb Jutustajaga justkui nad tunneks teineteist. Midagi tuttavlikku on selles noormehes. Ta palub Jutustajale endale kellaaega öelda, kuid vannitoas valitseva udu tõttu on Jutustaja käekell nii udune, et seda on võimatu näha. Noormes räägib, et ta peab teatrietendusele jõudma ja seejärel laulatusele. Jutustajale jääb selgusetuks, keda laulatatakse. Kas noormees ongi Allan, kellest enne juttu oli ja kas ta abiellub Bellaga? Niiviisi ekslikult, hakkabki Jutustaja noormeest Allaniks kutsuma, kuid nagu eelpool mainitud, nimedel, eriti nimel Allan, ei ole teoses suurt tähendust. Need on enamasti Jutustaja poolt lisatud nimed, et oleks kuidagigi võimalik teist inimest kutsuda. Need nimed ei ole enamasti tegelaste pärisnimed. Jutustajale tundub veider üks asjaolu. Nimelt räägitakse pidevalt samal ajal toimuvast laulatusest ja matusest
viie aastase keiser Karl Vga. Tol ajal tegutses Inglismaal kaks parteid: üks pooldas kindlalt keisrit, eelkõige vana aadel ja teine oli uuaadlike ülespürgiv partei, kes kunagi liitu keisriga heaks ei pidanud. Catherine oli tegelikult Henry VIII surnud venna lesk: ,,Ja kui mees oma venna naise võtab, siis on see ropp töö; ta on oma venna häbeduse paljaks võtnud."(Moosese kolmas raamat) 31.aprillil 1527. aastal laulatatakse Henry tütar Mary ja Prantsuse dofään, millega pannakse pitser InglisePrantsuses alliansile. Kui Henry de Percy sunnitakse abielluma, siis Anne Boleyn langeb masendusse. Kuningas asub Anne vallutama, ent naine on astub vastu, kuid mõistab, et Percy'iga ta koos olla ei saa ning otsustab kuningaga flirtima hakkata. 3 Anne tõi Inglise õukonda kaasa rafineeritud prantsuse õukonna
IV stseen: Julia vanemad ja krahv Paris lepivad kokku peatse pulmapäeva suhtes. Isa saadab ema Juliale sellest teatama. V stseen: Romeo ja Julia lahkumine ( kuulus dialoog: Kas lähed juba? Päev on ju veel kaugel. See oli ööbik, aga mitte lõoke ...) Romeo lahkub ja lubab igal võimalusel Juliale tervisi saata. Tuleb Julia ema. Julia väidab, et pole terve. Ema arvab, et Julia on leinas Tybalti pärast ja lubab Romeole kättemaksu. Ta toob ka rõõmsaid sõnumeid , et neljapäeval laulatatakse Julia ja krahv paris. Julia keeldub ja ütleb, et enne saab ta Romeo naiseks kui krahv Parise omaks. Isa vihastab ja ähvardab Julia vägisi paari panna või hoopis minema kihutada. Julia palub emalt abiellumiseks pikendust, kuid ema ütleb tütrest lahti. Amm soovitab Julial krahv Parisega naituda, sest Romeo on ära ja teda nõudma tulla ju ei saa. Julia teatab, et läheb pihiisa kongi. Ta loodab Lorenzolt mõistlikku nõu. Neljas vaatus I stseen:
Umbes protsent prantslastest on päritolult juudid. Olgugi, et enamik neist on ühiskonda sisse elanud, on nad viimasel kümnendil kokku puutunud üha suureneva antisemitismiga, kaasa arvatud juudi kalmistute rüvetamine, plahvatused nende poodides jne. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev ning läbi põimunud kohalike tavadega. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnen 16% rahvast käib regulaarselt kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole neist laulatatakse kiriklikult, kuid pihil käivad vähesed. Alates 19. sajandist peale on kirik olnud riigist lahutatud. Kuna prantslased ei võta katolitsismi tõsiselt, kalduvad nad teistesse usunditesse umbusklikult suhtuma. Nii nagu nad panevad pahaks Vatikani piiramatut võimu, ei salli 7 nad ka mitteeuroopalike usundite pealetükkivust. Käib sõnasõda tüdrukute pärast, kes kannavad koolis loori.
araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes üks protsent prantslastest on päritolult juudid. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev. Usukombeid täidetakse Marseilles's vähem kui Nantes'is, Pariisis vähem kui Bretagne'is, kus see on läbi põimitud kohalike tavadega. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnes 16 protsenti rahvast käib regulaarselt kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole naist laulatatakse kiriklikult, kuid pihil käivad vähesed. Osa õpetajaskonda ja vasakpoolseid on religiooni suhtes vaenulikult meelestatud. 19. sajandist peale on kirik riigist lahutatud. Kuna prantslased ei võta katolitsismi eriti tõsiselt, kalduvad nad teistesse usunditesse umbusklikult suhtuma. Huvitavaid fakte Prantslased ei pea järjekindlust esmatähtsaks. Vastupidi, igava ja tüütuna on see kõrvale heidetud. Prantslased on veidrikud.
Võlakoormaid tuleb kanda aastakümneid, alles 1873. aastal, paar nädalat enne tema 70. sünnipäeva, võib Kreutzwald end lugeda maja täieõiguslikuks peremeheks. Kooliharidust on Kreutzwald alati oluliseks pidanud, seda ka oma laste puhul. Adelheidi haridus võimaldab töötada Peterburis guvernandina ja Alexis pannakse õppima Peterburi Tehnoloogia Instituuti, kuigi koguni pool aastatulust kulub poja koolitamiseks. 1866. aasta suvistepühad on kogu perele tähtsad: 16. mail laulatatakse Adelheid Kreutzwald ja Gustav Blumberg. Noorpaar asub elama Tartusse ja juba juunikuus sõidab ka Kreutzwald Tartusse taas üle 14 aasta. Tartus kohtub ta eesti üliõpilaste ja oma sõpradega. Suviti on tütrepere tihti nädalate kaupa Võrus. Kirjades märgib Kreutzwald selle ikka ära kui oodatud sündmuse. 20.03.1868. sünnib Alice Blumberg, Kreutzwald on saanud vanaisaks. 17
( Põder võtab Elsa ümbert kinni ja saadab ta toast välja) PRIIDU (lööb käega vastu pükse ja rõõmustab) (rahvale rääkides) Oh seda ilu ja õnne ! Oh ma õnneseen, oh ma kuulus äiapapa ! Vot, see on mees ! (Aabrami poole pöördudes) Väimees siin on tool ! Istume maha ja ajame pulmajuttu ja võtame ka natuke keelekastet ! Säh siin on sinu koha paberid ja minu tuhat eurot . (Suruvad kätt) See on nii öelda varajane pulmakink, sest tuleval pühapäeval laulatatakse teid kirikus ja siis oleme sugulased (Põder/Aabram läheb ära)- teie väimees ja mina äiapapa. Oh Põder mul on hea meel. Teie olete väga minu meele järele. Nüüd on kõik hää. Mul on tark ja rikas väimees Madis Põder. Oh rõõmu ja lusti VIIU( tuleb joostes ja hinge vaakudes) : Priidu, Priidu armas kallis Priidu ! PRIIDU : Mis juhtus, miks sa karjud ? VIIU :Priidu, Priidu. Sinu väimees ja Elsa peigmees on murjam ! Päris pigi kohe ! PRIIDU : Mis sa räägid
annaabi.ee 
