Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
Juurevõsude jõudus teke piirab nüüdisajal ka laukapuude
laialdast tarvitust hekitaimena.
Teravad tugevad astlad takistavad samuti laukapuu padrikus liikumist. Nõnda on mõistetav,
miks varajasel keskajal levis üha enam uskumus, et laukapuul on midagi vaja varjata. Muide,
astlad kajastuvad ka laukapuu teadusnimetuses (Prunus spinosa): ladinakeelne spinosa
tähendabki 'astlaline'.
Veelgi enam, paljudes laukapuu loodusliku leviku põhipiirkondades Kesk- ja Lõuna-
Euroopas anti keskajal laukapuule sellised nimetused, mis ühendavad teda otseselt elu
varjupoolega, näiteks surma ja allilmaga. Just astelde tõttu hakati kõnealust puud seostama
nõidadega, kes väidetavalt kasutasid musta maagia riituste puhul selle puu eri osi.
Kaugeleulatuvate vääruskumuste tõttu usuti mõnel pool koguni seda, et saatan ise torkivat
laukapuu asteldega oma järgijaile märke. Loomulikult süvendasid sellised kuuldused