Niiske puit on le 25% Ehituspuidu niiskus aste on 15% Puukuiv materjal peab olema 13% Tisleri kuiv on 6-10% Puuvirna krgus peaks olema vhemalt 20 cm Virna laius ei tohiks olla le 50 cm Lauavirna vahe liistud peaksid olema tollised Liistud peavad olema ksteise all ,levalt alla Liist peaks raest max 20 cm kauguselt hakkama Ssipool alati lesse poole,siis lheb niiskus paremini vlja Laua otsad ei tohiks olla pikese poole Lauavirnad peaks olema phjast luna vi otsad katta mingi materjaliga n: eterniidiga Lauavirn peaks asetsema lagedama platsipeal Kuivatamis viisid: Kuivatada pstijalal, juurte peal Loomulik kuivatamine, kamberkivatamine- saab tisler kuiva puidu, Kontaktkuivatamine, kuivatamine krgsagedus vljad, kuivatamine infrapuna kiirtegaes, kuivatamine vedelikes, kondents kuivatamine, vaakum kuivatamine.
tavalisemaid sisalikke Eestis. Elupaigad Eestis Eestis asub põhjapiiril, Eestis esineb kõikjal.. saartelt pole leitud. Elupaikadeks märjemad Eluviis Kuivadel aladel, liivased ja alad, heinamaad, luitelised männikud, lauavirnad, puuriidad, nõmmedel, teepervedel.Elab kiviaiad.Talve veedavad nad üksikult ja haldab kindlat talveunes,kevadel ärkavad territooriumi. varakult. ............................... Välimus Pikkus 16-18 cm Suure ............................... peaga, Isasloomad on
poriloiku, et siis siilist jagu saada. Vaenlaste nimekiri on pikem noortel, veel pehmete okastega siilidel. Nemad langevad tihti rebaste, nugiste ja mitmesuguste röövlindude ohvriks. Palju siile hukkub maanteedel autorataste all või sureb talvel nälga. Esimesel eluaastal on surevus väga kõrge: 60--70%. Turvalisemateks elupaikadeks on pargid ja aiad, kus tihti puuduvad siilide looduslikud vaenlased. Parkide liigne korrastamine on oht - kui kaovad prahihunnikud, tihedad põõsad ja lauavirnad ning hooned liigselt üles putitatakse, kaovad ka siilile sobivad praod ja õõnsused hoonete all ning sissepääsud kuuridesse jm kõrvalhoonetesse, kus osa siile talvitub. Samuti ohustab siili kulu ja prahihunnikute põletamine. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Seega ohustavad teda ka aias marjadele kaitseks laotatud võrgud (muide, maasikapeenras ei nopi siil
annaabi.ee 
