Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ning pühi Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugadest punutud märss; lähkrid/länikud joogi jaoks Vanad söögitraditsioonid (lauakombed) Peremees istus laua otsas, mehed seina ääres, naised välisküljel, lapsed seistes laua ääres Lauas tarbetut juttu ei aetud Lauale ei tohtinud tilgutada Süües ei tohtinud lugeda Söögilauas ei ringutata Lauda pühiti valgest linast või takust lapiga Toiduraasukesi ei pühitud üle laua otsa maha
kastreerinud teised mehed, ja neid, kes on vabatahtlikult valinud kastreerimise, et säilitada kõlbeline puhtus. Juutide-kristlane arusaam kasinusest ja naistest kui suurimast takistusest selleni jõudmisel õhutas samuti kastreerimisele. Katoliku kirik kastreeris poisikesi veel renessansi ajalgi, et need saaksid Sixtuse kabelis tiiskanti laulda. Et saavutada uuesti pattulangemise-eelset seisundit, kastreerisid õige paljud ennast ise, tehes sageli endast sandid, sest kasutasid selleks lauanuge, teravaid kive ning isegi klaasitükke. Muslimitest orjakaupmehed õhutasid mõningaid suguharupealikuid Aafrikas oma inimesi vabatahtlikult orjaks müüma. Nii tekkis ülikasulik äri. Kastreerimise operatsioon oli küllalt ohtlik ja paljud surid selle tagajärjel, liiati ei soodustanud palav kuiv kliima haavade kinnikasvamist. Kõrbeliiva peeti parimaks rohuks, nii et äsjakastreeritud maeti kaelast saadik liiva sisse, kuni haavadele koorik tekkis. Poistes , kes
Puder, leem ja kört pandi lauale suure kausiga, millest söödi puulusikaga. Pudru keskele tehti silm, kuhu pandi kaste. Ida-Eestis oli kasutusel kupuliud, mille keskossa oli treitud väiksem kauss kastme jaoks. Taldrikuid kasutati vähe ja needki olid puust treitud. Harva leidus talus tinataldrik. Hapupiima hapendati ja toodi lauale harilikult madalates lauanõudes piimapüttides. Kalja või taari joodi kapast või kaanega kannust, mida kasutati õlle tarbeks. Kahvleid ja lauanuge ei olnud. Toitu lõigati tavalise töönoaga. Leiba või liha tükeldas peremees, kes jagas seda ka teistele. Söögilauas istuti kindla korra kohaselt, seina ääres mehed, peremees laua otsas, välisküljel naised, lapsed sõid seistes laua ääres. [] Lauas istuti tõsiselt, tarbetut juttu ei aetud. Lauas istumise viisi, laua korrashoiu ja puhastamise kohta oli mitmeid nõudeid ja nende täitmata jätmise tagajärgede kohta hoiatusi.
Põhilisteks lauanõudeks olid pärnast, haavast või sanglepast treitud kausid. Puder, leem, kört anti lauale suure kausiga, milles sööjad seda puulusikaga helpisid. Pudru keskele tehti silm, kuhu pandi kaste. Taldrikuid kasutati vähe, needki olid valdavalt puust. Hapupiima hapendati ja toodi lauale harilikult madalates laudnõudes piimapüttides. Kalja ja taari joodi kapast või kaanega kannust, mida kasutati ka õlle tarbeks. Kahvleid ja lauanuge ei olnud, toitu lõigati tavalise töönoaga. Leiba ja liha tükeldas tavaliselt peremees, kes toidu seejärel pereliikmetele jagas. Söögilauas istuti kindla korra kohaselt, seina ääres mehes, peremees harilikult laua otsas, välisküljel naised. Lapsed pidid vanemal ajal harilikult laua ääres seistes sööma. Kaetud söögilaud ja joogid kuulusid iga tähtsama perekondliku ja sotsiaalse sündmuse juurde. Paremad
annaabi.ee 
