pilt on kõrgema kvalikteediga. HDMI Sama kasutasala nagu ka VGA ja DVI-l kuid see on veel kõrgema kvalikteediga ( edastatav pilt, HD kvalikteet nt. 2160p) Kasutatakse kodudes ja ka asutustes. USB Sellega saab ühendada arvutiga tänapäeval väga palju tehnikat. Nt. telefonid, mp3-d, hiired, klaviatuurid jne. Kasutatakse igal pool nii laua kui ka sülearvutites. SATA See on kõvaketta liides (saab ühendada kõvaketast emaplaadi külge). Kasutatakse lauaarvutites. ESATA See on välisekõvaketta liides, millel on suur andmete edastuskiirus. Kasutatakse nii Laua kui ka sülearvutites. SERIAL PORT Jadavärat ehk jadaport (ka jadaliides) on arvutite füüsiline liides ühendamiseks jadasiiniga. Erinevalt rööpväratist saadetakse andmeid sisse ja välja ühe biti kaupa. Kuigi ka teised liidesed, nt. USB ja FireWire saadavad andmeid jadas, eristab jadaväratit neist ühilduvus RS-232 standardiga
kõvaketa eraldatavast soojusest. 4 ·Liidesed (ingl. k. Connectors). Liidesed kuhu on võimalik külge panna juhtmed. Vastavalt siis toite ja andme juhe. ·Korpus. Mõeldud kõvaketta kaitsmiseks ja kooshoidmiseks. Samuti aitab see säilitada kõvaketta sisest rõhku. Tänapäeval leiavad kõvakettad kasutust paljudes kohtades: muusikakeskustes, pleierites, lauaarvutites, personaalarvutites, mängukonsoolides, telekates ja ka mõningates kaasaskantavates seadmetes. Kaasaskantavates seadmetes pole HDD ehk standartne kõvaketas väga levinud kuna kõvaketas on oma paljude liiguvat osade tõttu väga habras. Samuti ei kannata kõvaketas väga ekstreemseid ilmastikutingimusi: õhurõhu muutust, niiskust ega suurt temperatuuri kõikumist. Õhurõhu muutust ei mõju kõvaketastele hästi selle tõttu, et lugemis- ja kirjutamispea all on õhupadi
pahaaimamatult. Näiteks õpetused, kuidas valmistada lõhkeaineid. Või erinevate narkootiliste ainete kohta teave ja siinjuures ei pea ma silmas keemilisiühendeid vaid looduslikke narkootilisi ja üliohtlikke taimset päritolu psühhotroope, mis on reaalselt lastele kättesaadavad. Üheks ohuks võib ka pidada interneti-sõtuvust, mis tänu tehnika pidevale arengule on kasvava loomuga. Esiteks ei paikne internet vaid meie lauaarvutites, vaid nüüd on lisaks ka süleaarvutid, nutitelefonid, tahvelarvutid ja paljud teised interneti kasutamist võimaldavad seadmed. Seetõttu ei saa ka vanemad hoida oma lastel pidevalt silma peal ning näiteks Eestis kasutab üle poole lastest internetti oma magamistoas, kus asub nende privaatsfäär (Haddon, 2011). Telefonis kasutatakse peamiselt kas suhtlusportaali Facebook või siis fotode töötlus- ja vahendusprogrammi Instagram
Linuxil programmeerimine Enamus Linuxitest toetavad väga paljusid programmeerimiskeeli. Kõige üldisema hunniku programmeerimisvõimalusi leiab GNU enda tööriistade alt. Mõned keeled: Ada, C, C++, Java, Fortran, Perl, Ruby, Python, C#, Novell, Scheme, Java Virtual Machines. 7 Kasutused Need on kavandatud üldotstarbeliseks kasutamiseks lauaarvutites ja serverites, kuid on võimalik spetsialiseeruda ka muudeks eesmärkideks, sealhulgas: arvuti arhitektuuri toetus, manussüsteemid, stabiilsus, julgeolek, lokaliseerimine konkreetsesse piirkonna või keeled, konkreetsete kasutajarühmade suunamine, reaalaja rakenduste toetamine. Enamus Linuxi versioone sisaldavad ainult tasuta tarkvara. Praegu on juba mitusada erinevat Linuxi versiooni, neist umbes 10 kasutatakse kõige enam. Serverid ja superarvutid
ESDI Enhanced Small Disk Interface ATA (PATA) Advanced Technology Attachment SATA Serial ATA Plaatide pöörlemise kiirused: Mida suurem on ketta pöörlemiskiirus, seda suurem on andmeedastuskiirus, kuid samas eraldavad kiiremad kõvakettad rohkem kuumust, on mürarikkamad ja kulutavad rohkem energiat. Kasutatakse süle- ja lauaarvutites. 4200 pööret minutis. Kasutatakse sülearvutites 5400 pööret minutis 7200 pööret minutis. Andmetalletus kiirus 1030 Mbits/s. Kasutatakse serverites. Tehingute töötlemise andmebaasid; Interneti infrastruktuuri (email, veebiserverit, e-kaubandus); teaduslikel andmetel tarkvara; 10000 pööret minutis. Andmetalletus kiirus 0.5 Gbit/s. 15000 pööret minutis. Andmetalletus kiirus 1.6 Gbit/s. 7
kolm versiooni: kaks 30 MB mudelit ja üks 70 MB mudel. 1980. aastal valmistas Seagate kõvaketta kodukasutuseks. Selle hind pole küll teada, kuid kindlasti ei saanud seda endale lubada iga pere. Kõvaketta maht oli 5 MB. Võrdluseks: sel ajaloli tipptehnoloogiaks IBMi kõvaketas, mis suutis mahutada 1 GB andmeid, kuid kaalus 250 kg ja oli külmkapi suurune. 1983. aastal lasti välja kõvaketas laiusega 3.5" mis on tänapäeval saanud üheks enamlevinud standardiks lauaarvutites ja serverites. 7 1991. aastal tutvustati avalikusele esimest sülearvuti ketast laiusega 2,5", see suutis mahutada 100 MB andmeid. 1997. aastal avalikustati esimene kõvaketas, mille pöördemoment oli 7200 pööret minutis (rpm). 2003. aastal avalikustati Serial-ATA standard, mis on tänapäeval saanud üheks populaarsemaks IDE kõrval. Pärast 2003
ning väljub läbi toiteploki. CPU pesa või sokkel on elektriline komponent, mis kinnitub trükkplaadile (PCB) ning on mõeldud CPU majutamiseks. See on spetsiaalne mikroskeemi sokkel, mis on disainitud väga suurte jalgade arvu jaoks. CPU sokkel omab mitut funktsiooni. Selle füüsiline struktuur hoiab CPU-d ja kandetuge jahutussüsteemile, hõlbustab protsessori vahetamist (samuti vähendab hinda) ning moodustab elektriühenduse nii CPU-ga kui ka PCB-ga. CPU sokleid leidub kõige rohkem lauaarvutites ning serverites, eriti sellistes, mis põhinevad Inteli x86 arhitektuuril. Sülearvutid kasutavad tavaliselt pinnale kinnituvaid CPU-sid. CPU sokli tüüp ning emaplaadi kiibistik peavad toetama CPU seeriat ning kiirust. Emaplaatide ehitus ja keerukus on läbi aegade muutunud. Kui esimestel PC'del (Personal Computer) olid emaplaadile integreeritud (emaplaadile ehitatud) vaid klaviatuuripistik, siis tänapäeval on neid pisut rohkem. Klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 2. Personaalarvutites kasutatavad mälud. Nende tüübid ja parameetrid RAM - muutmälus hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja vajalikke andmeid. RAM miinimum on 4 MB. ROM - püsimälus on töö alustamise käivitusprogramm ja arvutit iseloomustavad andmed. Arvuti muutmäludest  Kaasajal kõige levinumad lauaarvutites kasutatavad muutmälud on loetletud tabelis 1. Tabelisse on koondatud kolm põhimõtteliselt erinevate omadustega mälutüüpi, mis nõuavad kõik spetsiifilist arvuti kiibistiku poolset toetust ja erinevat tüüpi mälupesasid. Seega ei ole üldjuhul võimalik installeerida allpoolloetletud erinevaid mälutüüpe samasse süsteemi. Mälusiini laius (bait) · PC133 SDRAM - 8 baiti · PC2100 DDR-SDRAM - 8 baiti · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2x2 baiti
enam (algne VGA vajas ainult 64 kB). 512 kB- ne mälu tagab 16 üheaegset värvust, 1 MB- 256 värvust lahutsuvõimel 1024x768 korral. Kõik tänapäeval toodetavad SVGA kaardid kasutavad VESA standardit (Video Electronics Standards Association). 5.7.Vedelkristallkuvar Lisaks elektronkiirekuvaritele on teiseks populaarseks kuvariliigiks saanud vedelkristal- lekraanid (LCD - Liquid Crystal Display). Neid kasutatakse kandearvutites, kuid viimasel ajal ka lauaarvutites, samuti ka suuremõõtmeliste esitlusgraafika projektsioonekraanidena. Lihtsamal kujul on tegemist kahe elektroodplaadiga, mille vahel paikneb õhuke vedelkristallkile, mille molekule võib elektrivälja toimel pöörata 90 kraadi võrra või rohkem, mis teeb kile valgust läbilaskvaks. Elektroodplaatidele on kantud piki- ja põiksuunas kitsad läbipaistvad juhtelektroodid (nt. 480 reaelektroodi ja 640 veeruelektroodi), mille abil toimub kuvari ekraani üksikpunktide valik (nende aktiveerimine
annaabi.ee 
