Kõvakettaid võib arvutis olla mitu. Ühte ketast on tarkvara abil võimalik jagada mitmeks loogiliseks kettaks. Kõvaketas Igal loogilisel kettal on arvutis tähis Kõvaketta tähistused algavad C tähest ja tavaliselt on C peamine kõvaketas Sealt edasi tulevad teised tähised. Loogilised kettad on samuti DVD ROM , ja igasugused mälupulgad Kõvaketas Kõvaketast iseloomustab maht gigabaitides või terabaitides Ketta pöörlemiskiirus (lauaarvutitel tavaliselt 7200 ja sülearvutitel 5400) Möödud mis näitavad arvuti korpuses oleva kinnituspesa mõõtmeid (lauaarvutitel 3,5" ja sülearvutitel 2,5") Kõvaketas Kõvaketas kardab põrutamist, eriti töö ajal Kõvaketta ühendamiseks arvuti emakaardiga kasutatakse kaablit Vanemat tüüpi lai kaabel on IDE kaabel Uuem kaabel on SATA kaabel . See kaabel on peenem. CDROMi ja DVDROMi ühendamiseks kasutatakse samasuguseid kaableid
sinu on sama, muutunud on ainult välimus ja kompaktsus. Esimeseks klaviatuuriks võiks pidada trükimasinat. Ma usun et klahvide asetus on tulnud trükimasinast. Klaviatuur on lisaseade mille abil saab sisestada arvutisse tähemärke või kombinatsioone. Alguses anti klaviatuuriga arvutile käsklusi. Esialgu oli klaviatuuril suur ümar ots, siis muutus see ots väiksemaks ja tänapäeval saab klaviatuuri ühendada USB-ga. Olenemata, et kalviatuurid on tänapäeval ühendatavad USB-ga on Lauaarvutitel ikka veel eraldi klaviatuuri ots olemas. Tänapäeval, nagu enne rääkisin pole klaviatuur enam lisaseade, kuna see on juba sellele sisse ehitatud. Mina ootaks ikka, et tulevikus saaks kirjutada oma mõtetes( Oma ajus näiteks annad käskluse ja siis kiip laseb selle teksti kirjutada arvutisse). Tänapäeval on veel olemas klaviatuure mis reageerivad hologrammidele mingil pinnal (näiteks hologramm näitab lauale kalviatuuri ja
Kõigest kaheksa aastat tagasi olid lapsed „tegijad“, kui nad olid saanud omale telefoni, millel oli kaamera ja sai teha pilte. Siis poleks osanud veel ette kujutadagi, et vähem kui 10 aastat hiljem on mobiilid, mille ainukesed vajutatavad nupud on sisse-, väljalülitamis- ja heli reguleerimise nupud, kõik muud funktsioonid tekivad puutetundlikule ekraanile. Tänapäeval on uuematel nutitelefonidel rohkem tööjõudlust kui kunagi kallitel lauaarvutitel. Vanasti oli keskmisel arvutil jõudlusmälu 512 megabaiti, tänapäeval on keskklassi nutitelefonil seda kaks korda rohkem. Kaamerad suutsid teha 3-5-megapiksliseid pilte, tänapäeval suudavad telefonid teha 5- ja kallimad kuni 16-megapiksliseid pilte. Nii suure eraldusvõimega fotosid suudab teha mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 Zoom. See kõik tähendab, et oma mänge, muusikat, filme, fotoaparaati ja internetti saab ühes pihku mahtuvas seadmes kaasas kanda. See on kõik
Kõigest kaheksa aastat tagasi olid lapsed „tegijad“, kui nad olid saanud omale telefoni, millel oli kaamera ja sai teha pilte. Siis poleks osanud veel ette kujutadagi, et vähem kui 10 aastat hiljem on mobiilid, mille ainukesed vajutatavad nupud on sisse-, väljalülitamis- ja heli reguleerimise nupud, kõik muud funktsioonid tekivad puutetundlikule ekraanile. Tänapäeval on uuematel nutitelefonidel rohkem tööjõudlust kui kunagi kallitel lauaarvutitel. Vanasti oli keskmisel arvutil jõudlusmälu 512 megabaiti, tänapäeval on keskklassi nutitelefonil seda kaks korda rohkem. Kaamerad suutsid teha 3-5-megapiksliseid pilte, tänapäeval suudavad telefonid teha 5- ja kallimad kuni 16-megapiksliseid pilte. Nii suure eraldusvõimega fotosid suudab teha mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 Zoom. See kõik tähendab, et oma mänge, muusikat, filme, fotoaparaati ja internetti saab ühes pihku mahtuvas seadmes kaasas kanda. See on kõik
Eraldi projektid, mis omavad seda tuuma, palju süsteemi kõrgema taseme funktsioone. GNU "kasutajamaa" on oluline osa enamustel Linux-põhistel süsteemidel. Need annavad kõige üldisemaid asju ja teevad palju operatsioonisüsteemi põhiülesandeid. Graafiline kasutajaliides enamikel Linuxi arvutitel põhineb X Window süsteemil. Kasutajaliidesed Linuxi põhist süsteemi saab juhtida ühe või rohkema käsurea liidesega, graafilise liidesega, või kontrollitakse läbi seadme enda. Lauaarvutitel on kõige populaarsemateks kasutajaliidesteks KDE, GNOME ja Xfce kuigi on olemas ka palju teisi liideseid. Enamus populaarsetest liidestest töötavad X Window süsteemi põhjal, mis sätestab võrgu läbipaistvuse, mis võimaldab graafilise aplikatsiooni töötamise ühes arvutis aga näidatakse ja kontrollitakse teises. Linuxi süsteem jagab tavaliselt ka CLI, mis on traditsionaalne viis Unix-süsteemiga suhtlemiseks. Enamus madalama tasemega Linuxi komponente kasutavad CLI'd.
2.1.2 lauaarvuti Lauaarvuti on ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus (vikipeedia(b) 2009). Lauaarvutit ei saa kaasas kanda nii nagu pihuarvutit või sülearvutit. 2.1.3 Sülearvuti Sülearvuti ehk laptop on mobiilne arvuti. Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töötab nii akupatareiga, mis on laetav, kui ka elektrivõrgus. Sülearvuti kasutab samu osasid, mis esinevad ka lauaarvutitel, kuid nende suurus ja energiatarbimist on vähendatud (vikipeedia(c) 2008). 2.1.4 Suurarvuti Suurarvuti on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutikeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Suurarvutid võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd (e-teatmik(a) 2009) 5 2.2 Arvuti osad Arvuti koosneb paljudest osadest.
LINEAARNE ANDMETE TIHEDUS Mida tihedamalt andmed kettale paigutatakse, seda rohkem neid sinna mahub. Lisaks sellele mõjutab andmete tihedus ka kiirust. Kuidas? Kõvaketta igal pöördel saab lugemispea rohkem andmed korraga. Niisiis kui kahel kõvakettal on võrdsed kiirused, kuid ühel on andmed tihedamalt, siis parem onkindasti see, millel on andmed tihedamalt paigutatud. Kõvaketta tihedusest reklaamilehtedel ei räägita, kuid ostes oleks kasulik seda teada. LIIDESED - IDE, SCSI Lauaarvutitel on põhiliselt kaht tüüpi liideseid: IDE ja SCSI. Mõlemad tüübid jagunevad omakorda, mistõttu on üsna raske aru saada, mida nad täpselt tähendavad. Miks on neid liidese tüüpe nii palju? Peamiseid erinevusi IDE ja SCSI vahel on andmete ülekandmise kiirus. Kõvaketaste andmete ülekandmise kiiruse näitajad on kogu aeg paranenud; kui kõvakettad muutuvad kiiremaks, peavad arenema ka liidesed, sest muidu jääks info aeglasemasse liidesesse toppama. Kui liideseid ei arendatakse
- See sõltub eelkõige sellest, mis firma või mis marki videokaart sul on ja samuti videokaardi jahutusvõimalustest. Display adapter ehk kuvaadapter Videokaart ehk video card on seade, mis muundab arvutis olevad signaalid monitorile arusaadavateks signaalideks, tänu millele me näeme kuvaril arusaadavaid kujutisi. Põhi komponendiks tänapäeva videokaardil on GPU. Videokaardid võivad olla PCI, AGP või PCI- Express siinil. Enamustel sülearvutitel aga ka osadel lauaarvutitel on videokaart integreeritud ehk ehitatud emaplaadi külge. Tavaliselt need kaardid kasutavad ka arvuti enda operatiivmälu. Samuti võib olla vidokaardil nii analoog- kui digitaalväljund või mõlemad korraga. Tavaliselt on olemas ka TV väljund, mille külge saate ühendada oma televiisori ja valida näiteks kas Composite, S-video või RGB vahel. Kallimate videokaartide hind võib olla kallim kui keskmine arvutikomplekt.
riistvarakomponentide võimsus poolest. RIISTVARA Emaplaat Kui lauaarvutite puhul on emaplaadid standardiseeritud, siis sülearvutite puhul määrab üldiselt emaplaadi kujunduse ja suuruse tootja ning seega on niinimetatud white box sülearvutite ehitamine, parandamine ja uuendamine kallim kui lauaarvutite puhul. On olnud mõned üritused luua ühtne süsteem, aga need ei ole vähemalt seniajani osutunud eriti edukateks. Muutmälu (RAM) Kui kõikidel uuematel lauaarvutitel on kasutusel DIMM-tüüpi muutmälu, siis sülearvutite juures kasutatakse selle väiksemat versiooni nimega SODIMM, millele on paigaldatud mitu mälukiipi. Hetkel on viimaseks versiooniks DDR3 SODIMM, kuid 2012. aasta jooksul peaks välja tulema ka juba DDR4 mälu, mis on väidetavalt kuni 40% efektiivsem kui DDR3 mälu. Uute mälumoodulite arendamisega tegeleb konsortsium nimega JEDEC, millega on liitunud maailma tuntuimad riistvaratootjad (Intel, Samsung ja teised). Protsessor (CPU)
tähendab ka suuremat andmeedastuskiirust. 5 GHz 802.11a, 802.11h, 802.11 ja 802.11n. Sagedusvahemik 4915 MHz - 5825 MHz jagatud kanaliteks 5 MHz sammuga. Erinevates riikides on lubatud piirkonnad üsna erinevad. Euroopas lubatakse kasutada kanaleid vahemikus 48 (5240MHz) kuni 140 (5700MHz). Kasutusel müravabama sagedusvahemiku tõttu ja suurema lubatud võimsuse tõttu (kuni 1W) näiteks kaugsides. Kasutusalad Internetiühendus Wi-Fi ehk raadiokohtvõrk võimaldab seadmetel, nt lauaarvutitel, mängukonsoolidel, nutitelefonidel või digitaalsetel muusikamängijatel ühenduda internetti, kui nad asuvad Wi-Fi levialades. Ühe või mitme Wi- Fi kohtvõrgu leviala võib ulatuda mõnekümnest meetrist kuni mitme ruutkilomeetri suuruse alani. Leviala sõltub sellest, kui palju on kattuvate levialadega Wi-Fi seadmeid. Lisaks kasutusaladele kodus ja kontoris, kasutatakse raadiokohtvõrke sellistes avalikes kohtades nagu lennujaamad, haiglad, hotellid, restoranid jne.
1.2.2 lauaarvuti Lauaarvuti on ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus (vikipeedia(b) 2009). Lauaarvutit ei saa kaasas kanda nii nagu pihuarvutit või sülearvutit. 1.2.3 Sülearvuti Sülearvuti ehk laptop on mobiilne arvuti. Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töötab nii akupatareiga, mis on laetav, kui ka elektrivõrgus. Sülearvuti kasutab samu osasid, mis esinevad ka lauaarvutitel, kuid nende suurus ja energiatarbimist on vähendatud (vikipeedia(c) 2008). 1.2.4 Suurarvuti Suurarvuti on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutikeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Suurarvutid võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd (e-teatmik(a) 2009) Joonis1(suurarvuti)
54 Portable Computer Card 32 sama, saab õhemaid (vanemaid) kaarte kasutada paksemas pesas, vastupidi mitte. Lisaks on kasutusel ka muid tootja-spetsiifilisi laiendusseadmeid. Joonis 53. PC Card tüüp I Joonis 54. PC Card tüüp II Joonis 55. PC Card tüüp III Kõvaketastena kasutatakse tänapäeval 2,5-tolliseid kettaid, mis lisaks väiksusele on ka pöör- lemiskiiruse poolest madalamad kui lauaarvutitel (sülearvutitel 5400, mõnikord ka 7200 pöö- ret minutis, lauaarvutitel alates 7200 pöördest minutis). Madal pöörlemiskiirus annab head näitajad voolutarbe ja soojaeralduse osas, viib aga madalaks ka pöördusajad. Jämedalt öel- des, kui kõvaketas pöörleb aeglasemalt, jõutakse ka salvestatud andmeteni pikema aja pärast. Salvestusseadmetena kasutatakse veel korpusesse ehitatud laserkettaseadmeid, haruldased pole ka välised (USB-liidesega) kõvakettad ja disketiseadmed
annaabi.ee 
