Lepa-lehekirp (Psylla alni) valge vahakirmega kaetud vastsed noortel võrsetel. Lepa-pahklest (Eriophyes laevis) nööpnõelapea kujulised pahad lehel. Teisi tüvekahjureid Paju: Paju-võrgendikoi (Yponomeuta rorrella) võrgendipesad hõbepajul. Latipihklane (Pissodes piniphilus, mardikas, peamiselt eelnevalt kahjustatud Pahksääsk (Rhabdophaga rosaria) roosiõit meenutav pahk pajude pungal. mändides), Suur haavasikk (Saperda carcharias, elab kasvavate haabade, paplite, Pahksääsk (Rhabdophaga salicis) pahk paju võrsel Pahkvaablane (Pontania remmelgate tüvepuidus), Sinine puiduvaablane (Sirex juvencus, tavalisem kuusel, acutifoliae) punakas pahk härmpaju või halapaju lehel. Pontania proxima punakad
tõve-pigihuul (Lophodermium seditiosum). 2.13Kahjurputukad Hariliku männivaablase vastsed männiokastest toitumas. Männikärsakad (Hylobius spp) ja männi-juureürask (Hylastes brunneus) kahjustavad noori männiistikuid raiesmikel 23 aastat pärast metsa langetamist. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männi-juureüraskid toituvad juurekaelast ja peajuurest. Tähnikpihklane (Pissodes castaneus) ja latipihklane (Pissodes piniphilus) kahjustavad eelkõige teiste kahjurputukate või seenhaiguste nõrgestatud noori puid. Kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavad männikutes aga ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Mände kahjustavatest ürasklastest on Eestis esindatud hiidürask (Dendroctonus micans), kahekidane ja neljakidane võraürask (Pityogenes bidentatus ja P. quadridens), männi-kooreürask (Ips sexdentatus) ning suur- ja väike-säsiürask (Tomicus piniperda ja T. minor)
Pruuni näripuruga vastsekäigud on kiirjalt emakäigust lähtuvad. Vastsed talvituvad koore all ja nukkuvad järgmise aasta juunis. Noormardikad saavad suguküpseks mõni päev pärast koorumist. Põlvkond üheaastane. Kase-maltsaüraski asustust on kerge märgata nn. "õhuaukude" rea järgi emakäigu kohal, millised paistavad kasekoorel kergelt silma. Liik pole eriti ohtlik ja rohkearvuline. Tõrje - asustatud puude raie koos talvituvate vastsetega. Latipihklane (Pissodes piniphilus) on 3,5.....5 mm pikkune pruun kärsaklaste sugukonda kuuluv mardikas, kelle tõugud kaevavad ebakorrapäraseid käike keskealiste ja vanemate mändide õhukesekoorelises tüveosas koore all. Suuremaid kahjustusi on meil esinenud 1930. il ja 1990. il aastail Kagu-Eestis, kui näiteks 1937. aastal oli kahjustatud 3290 ha puistuid, 90. il puistuid paaril tuhandel hektaril. On meil tähtsamaid keskealiste männipuistute kahjureid. Lendlus toimub aprillist juunini
annaabi.ee 
