rahvusvahelised standardid. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon on loonud standardeid, mõeldes raamatukogudele. Tänapäeval on latinisatsioon pigem kahjulik. Selleks et leida teost, on vaja teada, kuidas on translitereeritud. Kasutajale pole süsteem sageli arusaadav. Wellisch on kirjutanud raamatukogude seisukohalt latinisatsioonist: kas on vaja latiniseerida, kui inimesed ei leia kirjeid hiljem üles? ÜRO ühtse latinisatsiooni põhimõte nt bulgaaria, kreeka ja vene k. ÜRO omaladinasüsteem nt gruusia, jaapani, ukraina, valgevene k. Kumbagi süsteemi ei kasutata nt armeenia, birma ja kasahhi k. Reeglipärased ja kokkuleppelised nimed REEGLIPÄRASED – need, mis on originaalkujul või reeglite järgi ümber kirjutatud (valdav osa): o originaalkujul: Västerås, Chişinău, Jysaskylä; o ümber kirjutatud: Shangai, Tõkyõ, Almatõ;
Transkriptsioonide puudus: ei saavuta seda, et ühel nimel on üks ja kindel kirjakuju igas keeles. Rahvusvaheliselt kokku lepitud, et iga keele jaoks püütakse heaks kiita ühtne latinisatsioon. 1987. Montrealis kiideti heaks nimede süsteem. Selle puudus on, et seda süsteemi ei rakendata. Omaladina latinisatsioon, mille vastav riik ise on kehtestanud. On olukordi, kus keel on läinud üle ladina tähestikule, siis ümberkirjutussüsteeme ei vajata. ÜRO ühtse latinisatsiooni põhimõte. Ladina tähestikuga keelte nimesid tavaliselt ei muudeta. Mitteladina tähestikuga keelte nimed tuleb ümber kirjutada. Vene nimede jaoks eesti süsteem kujunenud pika aja jooksul. 1926. Aastal kiitis keeletoimkond heaks esimese soovituse, kuidas vene nimesid eesti keelde kirjutada. Seda tabelit on hiljem korduvalt parandatud. Piiblinimede nimed on samuti küsimusi tekitatud: kas peavad eestikeelsed olema ja on neid, kes ütlevad, et need ei peaks olema üldkeelest kõrvalakalduvad
annaabi.ee 
