Vana-Rooma kokkuvõte
Vastasel korral ähvardas keisrit senaatorite
vastasseis ja äärmisel juhul ka võimult kõrvaldamine. Riik oli seega õigusriik.
Keisririigi ajal pöörati suuremat tähelepanu seadustele. Kerkisid esile silmapasitvad
seadusetundjad juristid. Seega sai Roomas alguse õigusteadus.
Eluolu ja ühiskond keisririigi ajastul
Enamik rooma elanikest olid talupojad, nende seas oli maaomanikke kui ka rentnikke.
Paljudes maakondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused
latifunfiumid.
Linnad olid Roomas majandus-, kultuuri kui ka poliitilised keskused. Roomlaste ettekujutuses
kuulusid linn ja tsiviliseeritud elu lahutamatult ühte.
Rooma ühiskond oli seisuslik. Ülemkihti kuulusid keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus,
alamkihti kuulusid vabd mehed, vabakslastud ja orjad.
Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Senaatorid olid
suurmaavaldajad, veetsid enamiku ajast Roomas, nad olid kõrgemates riigiametites ja nende
annaabi.ee 
