avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-Euroopa ja Põhja-Ameerika. Arvukus Eestis on kokku ligikaudu 2000 isendit. Ohustatus Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Paljunemine Selget jooksuaega pole välja kujunenud kuna latentsperiood on pikk. Tiinus kestab 10...13 kuud, millest loote areng kestab vaid kaks kuud. Poegivad emasloomad üle aasta või kahe. Pojad sünnivad reeglina kevadel mais... juunis. Tavaliselt on pesakonnas üks kuni kolm (harva viis) poega. Isasloom kaitseb poegimise ajal territooriumi elades eraldi urus. Areng Pojad on sündides pimedad. Silmad avanevad kuu aja vanuselt. Pojad lähevad koos emasloomaga vette 1,5 kuu vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud
Na-ioonidele on rakumemb rahuolekus halvasti läbitav ning ektratsellulaarvedelikus ületab Na kon ts( 145 mmol/l) rakusisesest kont (12 mmol/l). Selline idoonide ebavõrdne jaotus tagatakse ATP energiaga töötava K-Na pumba abil. Cl konts on ektratsellulaarvedelikus kõrgem ( 120 ) kui intratsellulaarvedelikus(4 mmol/l). Närvikiu ärritumisel muutub rakumemb ioonikanalite läbilaskvus, millega pärast umbes 1ms kestusega peiteaega( latentsperiood) kaasneb puhkepot vähenemine e memb osaline depolarisatsioon ( hüpopolarisatsioon). Kui see jõuab kriitilise piirini, siis avanevad Na kanalid, rakumemb permeaablus NA suhtes tüuseb järsult. Na ioonid tungivad rakku ja membr sisepind muutub välispinna suhtes elektiliselt positiivseks. Membr depolariseerub ning tekib aktsioonipotentsiaal(AP), millel eristatakse de- ja repolarisatsiooni. Esialagne väga kiire potentsiaalide muutus-aktsioonipotentsiaali
Selline ioonide ebavõrdne jaotus tagatakse ATP energiaga töötava K+-Na+-pumba abil. Peamiselt raku sees asuvad negatiivset laengut kandvad valgumolekulid rakumembraani ei läbi ja see toetab membraani sisepinnal kujunevat negatiivset laengut. Cl kontsentratsioon on ekstratsellulaarvedelikus kõrgem (120 mmol/l) kui intratsellulaarvedelikus (4 mmol/l). Närvikiu ärritamisel muutub rakumembraani ioonikanalite läbilaskvus, millega pärast umbes 1 ms kestusega peiteaega (latentsperiood) kaasneb puhkepotentsiaali vähenemine e. membraani osaline depolarisatsioon (hüpopolarisatsioon). 4. Membraani aktsioonipotentsiaal. Tulenevalt närvi- (aga ka lihasraku) membraani erinevast läbitavusest erinevatele ioonidele on viimaste jagunemine intra- ja ekstratsellulaarse ruumi vahel selline, et puhkeseisundis on raku sisemembraanil negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng. Viimane asjaolu tingib membraanipotentsiaali (puhkepotentsiaali) olemasolu
annaabi.ee 
