2013/2014). Kui eelnevalt olid sõpradeks vaid ainult tüdrukud või ainult poisid, siis nüüdseks hakkavad poisid rohkem suhtlema tüdrukutega ja vastupidi. Välja hakkab lööma julgus teistest erineda ja üle olla (Kivisalu 2011). "Eelteismeeast võib rääkida kui perioodist, mil kohandatakse latentsiea mudeleid, mil primaar- ja sekundaarprotsessi piirid muutuvad taas paindlikumaks ja mil ei kaitse ega kontroll funktsioneeri enam nagu latentsieas" (Mangs ja Martell 2000; ref. Schedin 1977 järgi). Eelteismeealisel lapsel võivad tekkida kohanemisraskused nii kodus kui ka koolis. Nad on rahutud, kergesti ärrituvad ning suureneb ka agressivsus. Lapsi ei huvita enam täiskasvanute arvamus, ta ihaldab uusi kontakte, aga tihtipeale võib see osutuda raskeks ja tagajärjeks võib olla üksik eelteismeeas laps. Laps muutub karmimaks, võtab osa näppamisest ja avaliku korra rikkumisest
seksuaalsus koos oma ahvatluste, lootuste, soovide, küsimuste ja hirmudega ning seda sootuks teisel moel kui varem. (Brummer, Enckell 2007:55) Noorukiiga erineb lapsepõlvest selle poolest, et noorukil on palju täiskasvanuga samastumise kaudu saadud teadmisi. Täiseast erineb noorukiiga selle poolest, et nooruk on sotsiaalselt ebaküps ja tal puuduvad täiskasvanu kogemusmaailm. Varase lapseea individuaaliseerumis- ja latentsiperiood on noorukil arengu seisukohast väga olulised. Latentsieas peaks lapse ego (mina) piisavalt avarduma ja tugevnema, et algava noorukiea tungisurvet oleks võimalik taluda. Lapseiga loob noorukiea lõppedes täiskasvanu isiksus välja kujunenud. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:44) 4 2 VARANE NOORUKIIGA Latentsiiga võib käsitleda kui mingil määral isoleeritud faasi, sest ei esine ühtki uut armastusobjekti ega ühtki tungiobjekti, s.t seda rahuldust, millele spetsiifiline toiming
Üheks murdeea olulisemaks väljakutseks on eraldumine täiskasvanutest, eriti vanematest ja saavutada sõltumatus. Lisaks sellele tuleb noorel olla võimeline looma tasakaalukaid sõprussuhteid. Murdeeale annabki värvuse vanematest vabanemise püüdlus ja sirutumine uute, väliste inimsuhete poole. Noor elab tulevikus, ootustes ja unelmates. Seesmised kujutlused vanematest muutuvad. Latentsieas vabastatud samastumine muutub realistlikuks ja hindavaks. Noor kogeb nüüd vanemat nii kaitsjana kui hinnangu 202 allikana. See väljendub armastuse ja vihkamise vaheldumises käitumises. Noor vajab nii viha kui armastust vanemate vastu, et kasvada turvaliselt iseseisvaks. Vanematega liituv armastus ja turvalisus
annaabi.ee 
